Koostasime intervjuu tarvis küsimused ning rääkisime kahe kunstliku viljastamise läbi teinud naisega. Üks naine oli 35 aastane ja teine 30 aastane. Ühel neist oli põhjus teadmata, teisel oli viljatus väljakujunenud raske haiguse tagajärjel. Küsimustik intervjuu tarvis teemal kunstlik viljastamine. I Üldandmed Sugu ................................ Vanus............................... II Küsimused. Palun vastake küsimustele vabas vormis! 1. Milline oli suhtumine kunstliku viljastamisse enne selle läbi elamist? 2. Mis ajendas kustliku viljastamise kasuks otsustada? 3. Kui raske oli kunstliku viljastamise kasuks otsustamine ? 4. Kuidas suhtusid teised pereliikmed otsusesse ? 5. Kui suur oli Teie emotsionaalne pinge terve protseduuri vältel , kuidas käitusite selle ajal? 6. Kas see mõjutas oluliselt teie finantsolukorda? 7. Kuidas see muutis teie elu ? Aitäh koostöö eest! 3. TULEMUSED JA ANALÜÜS
(2) Selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata: 1) esindajat tsiviil- või haldusasjas, kaitsjat kriminaal- või väärteoasjas ning notarit asjaolu suhtes, mis on saanud talle teatavaks ametikohustusi täites; 2) arsti, farmatseuti või tervishoiuteenuse muud osutajat asjaolu suhtes, mis patsient on talle usaldanud, muu hulgas isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuva asjaolu suhtes; 3) muud isikut, kellele on tema ameti või kutse- või majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik. (3) Isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute erialast abipersonali. (4) Kohus võib keelduda tunnistajana üle kuulamast alla neljateistaastast isikut või
2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. 2) kutse- või muu tegevuse tõttu * Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul; 2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul; 4) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, v.a juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on 12
asjaolude kohta, mis talle usaldati seoses hingelise hoolekandega. Selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata: 1) esindajat tsiviilasjas ja kaitsjat kriminaalasjas ning notarit asjaolu suhtes, mis on saanud neile teatavaks oma ametikohustusi täites; 2) arsti, farmatseuti või tervishoiuteenuse muud osutajat asjaolu suhtes, mis patsient on talle usaldanud, muu hulgas isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuva asjaolu suhtes; 4 3) muud isikut, kellele on tema ameti või kutse või majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik. Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel;
mööda minna tõe rääkimise kohustuse selgitamisest kui ütluse usaldusväärsuse raskuspunktist.( 3-1-1-73-15) § 72. ÜTLUSTE ANDMISEST KEELDUMINE KUTSE- VÕI MUU TEGEVUSE TÕTTU (1) Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul; 2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul; 31) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust,