Hiliskeskajal see laienes - Varakeskajal oli kasutusel kaheväljasüsteem, kõrgkeskaja jooksul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. (Talivili, suvivili, kesa) - Ribapõllud maa on jagatud ribadeks, talude vahel. - Hiliskeskajal oli arenenud piirkondades (madalmaad) juba keerulisemad väljasüsteemid. - Kasvatati rukkist ja nisu peamiselt, suveviljana otra, kaera - Uuendusi veel: vikat, tuuleveskid, hobuserangid jms - Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ja metsamaad, aiamaad. - Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus - Suuremastaabiline tootmine seostub tekstiiliga. Kujunes välja suurehulgaline tootmine, siiski vabrikut ei tekkinud. Töötati töökodades, kus töötas koos vähe meistreid. Vabrikute tekkimiseks kapitali nappis ja tsunftikord ei võimaldanud seda.. - Ka käsitöös uuendused: veejõud, uutmoodi kangasteljed, paber
7 Kuidas toimus üleminek ühelt süsteemilt teisele??? Ribapõllud küla väli jagatud ribadeks. Et iga talu saaks oma ribapõllu. Vanasti põllul aed ümber, et loomad ligi ei saaks. Talude koostöö seoses põllutööga. Keskaja lõpul võetakse kasutusele ka keerulisemad põllussüsteemid. Koodi, vikati, tuuleveski, paremad hobuse rakendamisviisid, rangi kasutuselevõtt (hobused tugevamad ja kiiremad kui härjad). Viljasaagikus tänapäeva mõistes väike. Keskaja saagikus 1,8 tera, mõnedes kohtades 7 15 seemet. Hiliskeskajal keskmiselt umbes 3 4 tera. Taludel lisaks põldudele heina ja karjamaad, aidad, metsamaade kasutusõigus. Küla ühiskarjamaa ja mets. Tähtsal kohal kaunviljad, lina ja kanep, viinapuud, õlipuud. Majapidamises: veised, sead, lambad, kitsed. Inglismaal 12 miljonit lammast. Transpordiloomaks hobune, kes tahab kaera süüa aga seda Vahemere maades ei kasva ja nii kasutatigi
annaabi.ee 
