Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita selili mõnusalt. Kaeda pilvede rändu hästi sügavalt alt. Rohi tuttavalt lõhnab. Päkkasid silitab. Mesipuu undab vaikselt. Lepalind vilistab. SÜGIS Viivi Luik Ma ei tea, kas oled käinud sügisel maal. Taevas on kõrgele tõusnud ja puudest said jaheda leegiga lõkked lagedail väljal. Näed sa, kui kauaks septembrikuu valgus jäi peatuma viljapuuaeda. Küsi päevalille käest, kui sa muidu ei usu! TULI SÜGIS VÄRVIDEGA Helvi Jürisson Sügis astus metsa, värvipotid õlal. Tema kannul kajas vaskse kella kõla: ,,Aeg on teele minna, pääsud, kurekesed!" Aga mahajääjail oma murekesed. Sügis on ju edev silma paista soovib- ühel vahtralehel kõiki värve proovib. Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda.
Eriti olulise tähtsusega on, et mesila lähemas ümbruskonnas leiduks massiliselt varakevadel õitsevaid mee- ja suirataimi. Varakevadistest meetaimedest saadav saak mõjub väga soodsalt haudme arengule ja seega mesilasperede tugevaks kujunemisele. Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu(Kulbin jt., 1989). Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva
Agatha Christie 1878. aasta aprillis abiellusid sugulaste abielu kadu suguluses olevad Clarissa ja Frederick Mileer. Paar rajas kodu Inglismaale Devonshire' i Torquay rannakuurortisse Ashfieldi mõisa. 1879. aastal sündis noorpaari esimene laps Margaret Miller. 1880. aastal sündis nende perre teine laps Louis Montant Miller. Nende kolmas laps Agatha Miller sündis 15. septembril 1890. Milleritele kuulunud kogukas mõis asub kesk laialdast maavaldust, mis hõlmas viljapuuaeda, kasvuhooneid,kriketimuru, tenniseväljakut jm. Siin Millerite pisipere sündis ja kasvas ning selle mõisa ümber keerles ka nende lapsepõlv. Click to edit Master text styles Second level Kui pere noorim lapsuke oli level Third umbes viie aastane, Fourth level tekkisid Milleritel rahamured. Pereisa Frederick oli
3 vähem sööta, annavad suurema toodangu ja on haiguste suhtes vastupidavamad kui tuulistes kohtades. [1] Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu. [1] 2. Mesila paigutus Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti
26 Inglise pargi „leiutajatest“ rääkides ei maini me esimesena aednikke või arhitekte vaid hoopis kirjanikke ja filosoofe. 18. sajandi korrapärast aiakunsti stiili pilkasid Joseph Addison Spectator’is ilunud esseedes ja Alexander Pope Guardian’is. Addison kirjutas essees „Kujutluse rõõm“, et eelistab matemaatiliseks kujundiks lõigatud puule laialivalguvuses harude ja okste lopsakuses olevat puud ja väikestele labürintidele õieehetes viljapuuaeda. 27 Alexander Pope nõudis 1713. aastal Guardian’is tungivalt, et pöördutaks tagasi „ilustamata looduse meeldiva lihtsuse“ juurde ning naeruvääristas oma kujuteldavad pöetud ilupuude müügikataloogis Catalogue of Greens to be disposed of by an eminent Town Gardener seda, mida pidas loodusliku vormi teotuseks: „pukspuust Püha Jüri; tema käsi pole veel piisavalt pikk, kuid juba järgmise aasta aprillis on ta kindlasti võimeline tapma lohet.“ 1719
pühadel. TÜÜPILISED KESKAJA AIAD - ka gooti aiad - neist on hästi palju kirjalikke andmeid ja mingil määral ka nendega seostuvaid miniatuure. Aed oli keskajal intensiivselt kasutatav ruum. Lillepeenrad paiknevad sissekäigutee juures, nende taga on murupind purskkaevu ja paviljonidega. Teised peenrad ravimtaimedega on grupeeritud koos elementidega, mis pärinevad antiikajast: labürindi ja supluspaviljoniga. Teised piirkonnad sisaldavad viljapuuaeda, köögiviljaaeda, viridariumi ja kalatiiki. Tüüpilise keskaja aia ümber olid piirded (võrepiirded, vahel lihtsalt siidnöör), sageli kasvatati võreaedadel roniroose. Roosid olid keskajal kõige armastatumad lilled. Oluliseks osaks aiast oli purskkaev koos basseiniga. Vesi sümboliseeris keskajal puhtust, siledate veepindadega saavutati peegeldusefekte aias. Aias olid tavaliselt liivatatud teed, neid hoiti hästi korras. Väga tavalised