tootma. Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Aurumasinat kasutati ka varem viljapeksmisel ja kasutati ka sõiduvahendina. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast.
Küttimine ja kalastamine olid peamised tegevusalad. Mesindus oli jõukate talupoegade seas küllaltki arenenud. Bütsantsi põllumajanduse kõige olulisema osa moodustas teraviljakasvatus. Bütsantsi toidusedelis järgnes teraviljale puu-ja köögiviljad. Mõningaid taimi viljeldi peamiselt tööstuslikul eesmärgil, näiteks lina, seesamit ja puuvilja. Viljalõikusel kasutati sirpi, mitte vikatit. Bütsantslased ei kasutanud viljapeksmisel koote; viljavihud asetati tasasele pinnale, milleks valiti tavaliselt tuulised mäetipud ning härjad ja eeslid vedasid neist üle peksukelgu. Veskeid oli mitut tüüpi: käsiveskid, loomade- vanade härgade, eeslite või isegi hobuste jõul töötavad veskid, vesiveskid, tuuleveskid. Hooned oli valmistatud kivist, tellisest või krohvitud roogadest. Tavaliselt koosnes maja kahest-kolmest toast: üks neist, kus asus avatud kolle, täitis köögi ja pere
annaabi.ee 
