Mein Kampf
põhjalikult tundma õppima, millised plaanid seadis endale Bismarck, kuidas nimelt pidas ta võitlust
ja millistena tulid välja resultaadid. Aegamööda töötasin ma nendes küsimustes oma jaoks välja
täielikult lõpetatud vaatenurga. Kogu järgneva elu jooksul ei tulnud mul isiklikult neid seisukohti
komavõrdki muuta. Samaaegselt tegin ma veel kord omale täpsemalt selgeks sideme, mis on olemas
marksismi ja juutluse vahel.
Varem, Viinis, näis Saksamaa mulle kõikumatu viljapeana. Nüüd, paraku, tekkisid minus
mõnikord juba teatud kahtlused. Oma sõprade väikestes ringkondades mässasin ma Saksa
välispoliitika vastu, samuti ka selle uskumatu kergemeelsuse vastu, millega minu arvates suhtuti tol
ajal tähtsamaisse probleemi marksismi. Ma ei suutnud üldsegi mõista, kuidas võib niivõrd pimesi
minna vastu gigantsetele ohtudele marksism ise ei teinud neist ju saladust. Juba siis hoiatasin ma