ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu 1208-1212 1208.a latgalite ja sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1210.a Ümera lahing 1211.a. Viljandi esmakordne piiramine ja viljandlaste ristimine 1212.a sõlmite kolmeks aastaks vaherahu 1215. aasta Enne vaherahu lõppu korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale ja Põhja-Sakalasse Eestlased üritasid vasturetke Riia hävitamiseks, kuid see ebaõnnestus Ugandi ja Sakala võtsid ristimise vastu 1217. aasta Jaanuaris toimus ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale Veebruaris saabusid venelased Otepää alla ja asusid koos saarlaste, harjulaste ja ristitud
Lammutus- ja ehitustööd käisid paralleelselt. 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis 7 · Vana veetorn Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal jõudis Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Ugala teater Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid.
mahutiruumiga veetorn on läbi aegade olnud linna veevärgi sümboliks. · Tänaseks on see renoveeritud ja kasutusel vaatetornina, mille viimaselt korruselt saab pilgu heita kogu linnale. · 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Torni sisseseade olid valmistanud Viljandi ettevõtted. Saja kuupmeetri suurune veepaak oli valmistatud Uno Pohrti masinavabrikus. · · Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Torn remonditi Rotary klubi algatusel ja paljude viljandlaste ning ettevõtete annetuste kaasabil ja avati turistidele vaatetornina. Kaheksakandilises tornikiivris paiknev ekspositisioon annab ülevaate Viljandi linna ajaloost. Varese sild. · 1925. aastal otsustas Viljandi Linnavolikogu ehitada esimese Kirsimäe ja Lossi
Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma identiteediga inimkooslused. Enamasti oli ka eesmärk naabrit tögada ja seeläbi meietunnet tugevdada, siis otsitakse põhjusti neist nähtustest, mis tunduvad teistsugused ja seega naeruväärsed. Nt Urvaste kihelkonna rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks. Mulk ja mulgid- Wiedemaani kohaselt on mulgid Tartumaale sisserännanud viljandimaalased. Võrulaste naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme). Ta oli kuni 19 sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Erinevalt levinud eksiarvamustest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa ning Viljandi ei ole Mulgimaa pealinn, vaid see on Abja-Paluoja. Arvatakse et mulk pärineb lätikeelsest sõnast mulkis (loll)
(John Pori) 123 , sarnanes The Murphy Band’i esimese koosseisuga (tšello bassipillina oli ilmselt oludest tingitud, mitte teadlik valik), Valga Poeglaste Gümnaasiumi Bummy Band ei sarnanenud aga otseselt ühegi orkestritüübiga 124 , sisaldades endas nii keelpilliansamblit (3v + cel) kui peaaegu täielikku diksiländorkestrit (cl, tr, trb, kl, bž, dr), millest puudu vaid bassipill. Mingeid täpsemaid andmeid koosseisust ega muusikalisest suundumusest ei ole teada viljandlaste The Orphey Band’i kohta. H. Raudla (1993: 130–134) andmetel sellenimeline orkester 1929–1930 Viljandis tegutses; lähtudes nimevalikust järeldab V. Ojakäär, et nende eeskujuks oli ilmselt inglaste The Savoy Orpheans (Ojakäär 2000: 180), seega side svingi- eelse džässiga võis olla täiesti reaalne. Esimese teadlikult džässiliku suuna võtnud Pärnu orkestrina on andmeid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi Le-Ar-Di kohta. Selle pillilis-isikulise koosseisu kohta saame andmeid fotolt
annaabi.ee 
