Maasotsioloogia 3. kontrolltöö I,II rühmad
1919- viiakse läbi maareform. Enne reformi oli talu suuruseks keskmiselt 31ha. Pärast
maareformi oli 12ha. 12ha-line talu on aga niivõrd väike, et sellega pole võimalik ennast ära
elatada. 65% oli enne inimesi, kes ei omanud midagi , pärast oli neid ainult 17%.Sotsiaalsed
pinged maal leevendusid. 1929.a oli ülemaailmne majanduskriis.Suur hindade langus.Vilja
hind langes tugevalt. Kuna võeti loomade asemel kasutusele tehnika , siis vilja jäi kõvasti üle.
Riiklikud viljamonopolid., riik sekkus jõuliselt majandus tegevusse. Talu oli suur varandus ja
kõik mis oli maaga seotud oli positiivne.Põllumaj toodete omahind kõrge,konkurentsivõime
puudus ja toodeti palju.Tööstuse areng. Eskport Saksa ja Inglismaale.
Külaühiskonna kihistumine perioodil Jüriöö kuni Liivisõdadeni.
1)maavabad. Eesti soost ülikud ja nende järeltulijad, eriliste teeete eest võis anda talupojale
maavalduse ning siis anti läänikiri