ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Eleegia vormiliseks eripäraks on ta eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Jamb Hoopis teise päritoluga oli jamb. Põllumajanduslikel viljakuspidustustel, mida iseloomustasid prassimine, sõimlemine ja ropendamine, kostsid pilkavad ja paljastavad laulud, mis olid sihitud üksikute isikute või tervete rühmade vastu. Neid laule nimetati jambideks, muuhulgas olid need ka ühiskondliku laituse folkloorseks väljundiks. Rahvaomase jambi jooned (satiiriline ja paljastav iseloom, isikuliselt teravadataud pilge) säilisid ka kirjanduslikus jambilises liigis, kuid ka kirjanduslik liik kandus välja folkloorseist raamidest, muutudes isiklike tunnete ja
3. värsijala järel asetseb tsesuur, mis jagab pentameetri kaheks pooleks, kummaski kaks ja pool daktülit. Spartas oli väga populaarne eleegik Tyrtaios (VII saj.), kelle laule laulsid sõdurid lahingusse minnes. Ka Atika poliitik Solon oli väljapaistev eleegik, samuti Theognis Megarast (VI-V saj.), kes kujunes Ateena aristokraatide lemmikluuletajaks. 22 Jambograafia tekkis viljakuspidustustel kurja tõrjeks lauldud rahvalikest jambilistest mõnitusvärssidest. Hellenismiajal kirjutas jambilisi luuletusi Kallimachos. Jambizanri kirjutasid ka Archilochos ja Semonides. Oi taat Lykambes, mis sul õite mõttes on? Mil moel sul mõistus sassi läks? Ei olnud muiste tarkust puudu sul, kuid nüüd sind lausa naerab terve linn. (Archilochos) Hipponax Efesosest lõi lonkava e. kolijambi (Hipponaxi stroof), 6-jalaline värss, 5 jambi+trohheus: Kasutas tänavakeelt
annaabi.ee 
