Eesti rahvariided
Abielunaise peakate pandi pähe samuti lapseootel tüdrukule. Lapsega tüdruku pott- või
kabimütsil puudusid paelad ja abielunaise mütsi äärt kaunistav kitsas pitsääris treemel.
Oluline abielule viitav märk oli põll, vähemalt mandri-Eesti valdavas osas. Põlle sai pruut
linutamisel ja pärast seda ei tohtinud ta põlleta tööl ega peol olla. Neidudele oli põlle kandmine
häbistav, sest põll seoti ette last ootavale tüdrukule. Tava tulenes viljakusmaagiast ja sellega
2
seotud kaitseotstarbest. Raseda naise rõivastuses peeti põlle kõige olulisemaks. Mõnel pool
kuulus põll erinevalt abielunaise tanust ka neiu rõivakomplekti. Nt saartel said tüdrukud põlle
leeriks ja kandsid seda edaspidi ainult piduliku rõivastusega.
Mehe rõivaste järgi polnud võimalik määrata perekonnaseisu. Küll aga võis mõnede teadete
kohaselt poissmees olla habemeta, kuid naisemehed kandsid kõik habet.
annaabi.ee 
