Ajaloo konspekt - muinasaeg Eestis
Surnuid
maeti nii kirstu kui kiviringi ja kivikirstu vahele. Need paiknevad täielikult maapinnal.
Ajapikku hakkavad need sarnanema väikeste küngastega. Kuna kivikirstkalmeid on leitud
suhteliselt vähe, arvatakse, et kivikirstkalmetesse maeti ikkagi tähtsamaid isikuid ja
perekondasid, lihtrahvale olid teised matusetalitused.
Neljandat tüüpi kinnismuistised on lohukivid. Nende otstarve on jäänud suhteliselt
müsteeriliseks. Üks arvamus on, et neil võis olla osa viljakuskultustes, aga ka ohverdamistes,
esivanemate austamises jne.
Pronksiajal arenes rannikupiirkond palju kiiremini kui sisemaa: parem ühendus teiste
maadega ja paremad põllumaad, sest seal oli õhem mullakiht, mida oli algelise adraga lihtsam
künda.
III. RAUAAEG (500 eKr 1200)
Vanem rauaaeg (500 eKr 450 pKr) kasutas esialgu sissetoodud rauda, hiljem hakati
tegelema kohapeal rauamaagi sulatamisega. Rauasulatusahjud vajasid tööks puusütt ning
seda saadi miilipõletusahjude abil
annaabi.ee 
