maagiline vägi pidi kindlustama õige kohtlemise korral hea jahisaagi, õnneliku sünnituse ja hoidma eemale õnnetused. Egiptuse hauakambitest leitud nukkude ülesandeks oli teenida oma peremehi teispoolses maailmas. Kultusenukud peeti mänguasjadest rangelt lahus. Väilselt olid kultusenukud ja mängunukud sarnased, ainult mängunukudel puudus nägu. Mitmesuguseid kultusenukke on tundnud ka enamik 20. sajandi loodusrahvaid. Peko on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus. Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Pekot kujutas puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. Kuju hoiti valgesse linasse mähitult viljasalves ning toodi sealt välja erilistel puhkudel. Peko kultus püsis Setumaal elusana 20. sajandini, viimane teadaolev palve Pekole on üles tähendatud 1930. aastatest. Tänapäeval peavad setud Pekot oma rahvuskangelaseks ning kuningaks, kelle nime ja kujundit
laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. . Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus, kelle auks korraldati suuri fallosepidustusi ja keda peeti Rooma kaitsjaks. Muistse Rooma ja Itaalia jumalad on suuresti ühed-samad ning ega ka tänapäeva uskumused palju ei erine. Kokkuvõte: (Liis Leemet) Itaalia ajalugu on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Itaalia uskumused, traditsioonid ja suur osa kultuurist on väga tugevalt mõjutatud etruskides ja Roomast. Selles töös üritasin ära tuua erinevused Itaalia ja teiste kultuuride jumalate vahel
Roomlased võtsid üle kreeklastelt, etruskidelt Rooma ja Kreeka kultuuril nii erinevaid kui sarnaseid külgi. Numen ebaisikuline vägi, jälg muistsest animatistlikust (animatism) maailmakäsitlusest või ürgreligioonist. Atribuut võib olla käega katsutav (nt välk käes); võimukus, vääramatu vägi Viljakusjumalad: Tellus maapind, maaviljakusjumalanna Ops viljasaak, mida koristatakse, viljasaagi- ja rikkusejumalanna Liber viinamarjasaakide viljakusjumalus Libera II- jumalanna Silvanus metsade ja niitude jumalus (silva- mets lad. k) Terminus põllupiiride kaitsejumalus, piiride nihutaja Faunus loomakasvatuse jumal (faunid meheliku seksuaalsuse kaitsjad) (TÕESUU - KUI VALETAD, JÄÄD KÄEST ILMA!) (Magna mater suur ema) Mars märts! Venus armastusjumalanna, villjapuude jumalanna Viljakusjumalatele peeti palju pidusid Kaitsevaimud Maanid esivanemate vaimud Penaadid penates, aida- või sahvrivaimud
ansä (äiksetorm, „jumala ilm”), ka jumalanheboine (vikerkaar, „jumala hobune”), samuti jumalankuša k (vikerkaar, „jumaal vöö”); ka g’umou g’ureidab i lämin iškeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u pool meetrit kõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, millele on lisandunud jooni äiksejumalalt Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele. Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule
Pidustuste ajal Peko kuju tare või rehe keskel, kuju peale või ümber asetati küünlaid Ringis ümber kuju liikumine, Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine Uue Peko-papi valimine vereliisuga Kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna ainult jõukamad peremehed Suuline pärimus, mis rõhutab tõsiseltvõetavust hoiatusmuistendid Väljaspoolt kirjeldatud kui paganlik viljakuskultus, Peko viljakusjumalus, seotud rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga Kuju tõlgendatud kui kogukonna küünalt 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Eepose "Peko(lane)" saamislugu · Rahvalaulik Anne Vabarna eepos (ca 8000 värssi), mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal
erinevaid versioone nendevahelisest lahingust Vägilase mäel, kus üks teisel jalad maha raius ning too selle tagajärjel suri. Kord raiujaks Kalevipoeg, kord Dobrõjna. Dobrõnja on vene rahvuskangelane, kes leidis endale vastase eestlaste Kalevipojas. Hilisemas pärimuses on Dobrõnja nimi asendunud Tobrinaga 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u poolmeetritkõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, mille le on lisandunud jooni äiksejumalalt. Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele (vaikimisvanne). Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko
annaabi.ee 
