Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135) 4.1 KREETA ZEUS Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Veel tuntakse "Kreeta Zeusi", kelle kohta kirjutab Jaan Puhvel, et Zeus oli mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust, kelle hauda ikka veel näidati hämmeldunud maismaa-turistidele klassikalises kreekas. Mõte aga sellest, et Zeus on surelik tundus nõmeda väärusuna, millest tekkis vanasõna kreetalaste valelikkusest. (Puhvel 1996: 135, 136) KASUTATUD MATERJALID Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak Fink G. (2000). Kes on kes antiikmütolooias? Tallinn: Avita Puhvel J. (1996). Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa http://et.wikipedia.org/wiki/Hoorid (23
viljakusemaagi. Nime poolest võrdub vana veda taevajumala Djausiga (indoeuroopa Dyeus). Zeus on pilvekoguja, välguheitja ja vihmatooja ja üldiselt räigevõiatu jumalik jõupruukija, kuid samas õigusemõistja, kes kaitseb vande pühadust. Kreeta Zeus oli mäekoopas varsul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust. Zeusi kuju kahestus olümpuslikuks ja ktoonilisek vastanduseks, nii taevalaotuse kui surmariigi kehastajaks. Hera: Zeusi õde ja abikaasa, teati pärinevat Argosest Peloponnose idaosas. Abielu patroon. Iga- aastane rituaalne kümblus pühas allikas taastas ta neitsilikus, seega rõhutades aastaringlust. Hera nimi tähendab ,,aastaega" või indoeuroopa ,,yer" ehk ,,aasta". Poseidon: Zeusi vend, Arkaadia müüdis esineb Demetri sugupartnerina, kellega sigitab Despoina
annaabi.ee 
