tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüünid, kus asusid pealtvaatajad (loomulikult jagunesid kohad vastavalt sotsiaalsele positsioonile) · Thespis lavastaja, poeet, trupijuht, esimene, kes oli ka näitleja. Värsskõnelise dialoogi looja. · Ditüramb ülistuslaul veini- ja viljakusejumala Dionysuse auks · Dionüüsia(d) Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed) Tragöödia kurbmäng, otsetõlkes sokulaul, tragöödia tekkis kas soku ohverdamisest või parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu. Komöödia Lõbusa sisuga draamateos, mis arenes välja tragöödiast (komöödias pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid), sai alguse pilkelauludest, mida laulsid dionüüsiate ajal
teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos -- sokk; ode -- laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati
teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos — sokk; ode — laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati
Tunti teda nii muusika terapeudina kui ka laulu sõnade autorina. Vanaheebreas oli kuntstiline laulmine vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi. Et kas eeslaulja ja vahelduv rühma vastulaulmine, või siis kahe rühma omavaheline vastulaulmine. Vanas kreekas Hakkati muusika arenemisel tegema juba lavastusi. Need olid tragöödia lavastused kus mängisid kaasa nii inimesed kui ka pooljumalad. Tragöödia arendati Dionüüsia järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti, arhitektuuri, tantsu ja näitlemist. Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu. Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja, pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu. Neil oli kasutusel palju keerulisem
puulaastust mõõk ja seljas riided. Metsikut kujutati nii mehe, kui ka naisena. Jumalaga seotud uskumused: Usutakse, et Metsisel on suur võim kariloomade üle ja tänu sellele suudab ta hunte karjast eemal hoida. Jumalaga seotud tähtpäevad: 21. märtsil on usside ärkamise päev, mida Läänemaal peeti viljakusejumala Metsiku austamise päevaks. Jumalaga seotud rituaal: Hanilas kogunesid tõnisepäeval pimeda tulekul kõik külanaised kokku, vanu riideid ja muid asju kaasa tuues. Need panid nad kera moodi kokku ehk kadaks kokku. Naised võtsid pikad pulgad kätte ja hakkasid kada küla karjamaale veeretama, ise kooris üteldes: "Kada, mine karjamaale
Marsi nimi on meie ajani säilinud praeguses Campo Marzios, mis vanasti jäi linna piirist välja, ja sealt on Mars mõistagi pärit, sest ta kaitseb riiki kallaletungijate eest. See, et Mars on andnud nime aasta esimesele kuule (vana kreeka järgi), on samuti seotud jumala kaksikfunktsiooniga sõjajumalana, ent ka kevade- ja vegetatsioonijumalana. Rooma vanimatele asukatele tähendas aasta alus ka uut külvi ja suvise poolaasta sõjaretkede algust. Iseloomuliku näite Marsi kui viljakusejumala rollist leiame palvest, mille vana karm Cato on säilitanud oma teoses põlluharimise kohta (2. Aastasajast eKr). SATURNUS Saturnus on jumal, kelle roomlased on ilmselt kreeklastelt üle võtnud, ent kes mängib roomlaste panteonis ometi tähtsat rolli. Teda kõrvutati kreeka Kronosega ja räägiti, et ta oli tuntud põgenikuna Kreekalt, jälitatuna oma poja Zeusi poolt, ning jäänud Latiumi varjule. Rooma kuningas võttis Saturnuse
Mõlemad on väga atraktiivsed oma soengute ning kostüümidega, mis on kollased. Viro(noor neitsi) - on adulescensi väljavalitu ning armastatu, kuid ta viibib laval vähe. Ta on kaunis ja virtuoosne väike isik. Teda koheldakse kiidu ja kingitustega. (Lühike teatriajalugu, P. Hartnoll) Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik-Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusejumala Dionysose austamisega, keda kreeklased kujutasid soku või härjana. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. Sokunahas pidulised kandsid maske ning laulsid kurbi ja rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit tulid ka nimetused tragöödia (tragos -- sokk; ode -- laul) ja komöödia (rõõmsa rahvahulga laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles
annaabi.ee 
