selle asemel must kesa. Praegu on põllule külvatud odraseeme. Põld on ääristatud elektrikarjusega, et loomad põllule ei pääseks. Mullaelustik on suhteliselt rikkalik. Mullas on palju vihmausse, mardikaid ning nematoode. Põllule on viidud ka sõnnikut, et saak rikkalikum oleks. 3. Inimasutus Vaatlusaluses piirkonnas on inimasutus väga hõre. Piirkonda jäävad vaid üks maja, loomalaut , heinaküün, viljakuivati ning puukuur (vt joonis 2). 4. Kultuuriliselt huvitavad objektid Vaatlusaluses piirkonnas ei leidu kultuuriliselt huvitavaid objekte. 5. Piirkonna elustiku peamised probleemid Piirkonna elustikus ei esine probleeme. Kasutatud kirjandus: Kukk, T., 2002. Pärnumaa loodus. Tartu. Valk, U., 2005. Eesti rabad, Tartu. http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113, 10.04.08 http://www.vvk.ee/k99/images/parnumaa.gif, 18.04.08. http://torivald.ee/index.php?leht=yldinfo, 15
härrastemaja ka puidust valitsejamaja, ait, 2 rehehoonet, õlleköök, saun. Samuti sepikoda, hobusetallid, viinavabrik ja nuumhärgade tallid. Kõigist neist on tänapäeval järele jäänud vaid müürijäänused. 20. sajandi alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli kasutatud tahumata maa- ja paekivi, seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud lehmalauda ja viljakuivati ehitamisel kasutati lõhutud maakivi, ukse- ja aknaavad kanditi punase telliskiviga. [1] Pilt nr. 1 1910 mõisahoone http://kukrusemois.ee/meist/ 1.2 Von Tollid 1841.aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876), kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja
Hoone esiküljel asus tavaliselt ta peasissepääs, mille ees oli auring: mõnekümne kuni saja meetrise läbimõõduga ringtee. Mõisaesise ringi külgedel ehk mõisa esiküljel asetsesid tavaliselt kaks tähtsaimat majandushoonet: ait ning tall-tõllakuur. Aida ning tall-tõllakuuri läheduses ehk siis peahoone suhtes esikülje pool paiknesid tihti ta teised kõrvalhooned: valitsejamaja, töölistemaja, laudad jne. Hooned, kus kasutati lahtist tuld - rehi, sepipada ja sageli ka viljakuivati -- asetsesid tuleohutuse tõttu tihti ka eemal, kuigi kuivati oli sageli ka aidaga kokku ehitatud. Rikkamates ning suuremate majapidamistena kasutatavates mõisates oli sageli kokku 10-20 mitmesuguse funktsiooniga hoonet. Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool. Hoone tagaküljel paiknes tavaliselt suur mõisapark. Pargi poole avanesid tavaliselt laiad trepid, terrassid, rõdud ja verandad. Kui
1940. aastal oli kaera pindala 147,1 tuh. ha, 1961. aastal 37,3 tuh. ha, 1974. aastal 75,7 tuh. ha ja 1977. aastal 60,5 tuh. ha. Kasvupinna järgi võib öelda, et meil ei ole rukkikasvatus olnud stabiilsel alusel [1, lk.104106]. Antud ainetöö eesmärgiks oli teravilja eelpuhastus - kuivatuspunkti tehnoloogiline projekteerimine ja tutvuda teravilja koristusjärgse töötlemispunktiga ning seal kasutatavate seadmete spetsifikatsioonidega. Samuti tuli arvestada majanduskulusid ja viljakuivati tasuvuse aega. Ainetöö ülesanded 1. Probleemi olemuse käsitlus. 2. Ainetöö metoodika koostamine. 3. Projektülesande lahendamine. 4. Ülesandekohaste jooniste, skeemide koostamine. 5. Kokkuvõte, järelduste tegemine. 3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid Teravilja kogusaak on arvutatud valemiga
on arvutatav järgmise valemi abil: 10 Gnv k k (w w ) Vk =------------------------------------- g k k Tk(100-w ) Kus: Gnv-niiske vilja ja rüpsiseemne kogutoodang majandis või majandi osakonnas,tonni; w -tera-ja kaunvilja ning rapsiseemne algniiskus (kaalutud keskmine ja arvestuslik niiskus) %; w -tera-ja akunvilja ning rapsiseemne lõppniiskus (niiskus pärast kuivatamist) %; g -antud viljakuivati kauivatuskambri (so.sooja õhu kanalitega kuivatuskambri) eritootlikkus, so.kui palju vett kg-des eemaldatakse ühes tunnis 1m s kuivatuskambris, seega mõõtühik on kg/m h, kui kuivatatakse sööda-ja toiduvilja; Tk viljakuivati tööperioodi arvestuslik kestus aastates: kui vilja koristatakse 30 kalendripäeva, siis on Tk = 500 tundi,20 kalendripäeva Tk = 330 tundi ja 15 kalendripäeva Tk = 350 tundi;
TÄHESEGADIK · LEIA TÄHESEGADIKUST ÜLES JÄRGMISED SÕNAD : AGANAD, HAKK, HOBUNIIDUMASIN, KESA, KOMBAIN, KOOT, KÕRRED, LEIB, LEIVAJAHU, LÕIKUSAEG, MULD, MÖLDER, ORAS, PARS, REHEPEKS, REHEPEKSUMASIN, REHETUBA, RUKIS, SALV, SIRP, TERAD, TUULAMISMASIN, VART, VESKI, VIHK, VIKAT, VILI, VILJAAIT, VILJAKUIVATI, ÕLED. · SÕNADELE, MILLE TÄHENDUST SA EI TEA, LEIA VASTUS "EESTI KEELE SÕNARAAMATUST" VÕI KÜSI ÕPPEKÄIGUL MUUSEUMITÖÖTAJALT. R E H E P E K S U M A S I N T V A S E K K O B T H E I V P U B C S S B H M A O S S I A D U V M K I D K B A O P L
Kui sind ründab jääkild tahe Kord- korralt külm sääl plaksatab, hoia kraed, sest olen rahe. Siis jällegi kõik surnuvaik... Kui ma liuglen räitsakana Koit idas veripunane. Sajan, sajan talve maha. ********* ********* Sulev Kübarsepp ÕHTU JA HOMMIK Ammu on sügise tulekut tunda, Õhtu tuleb, hilja jõuab. tuul toob niiskete kesade hõngu. Õhtu tuleb ootamata, Viljakuivati öö läbi undab, videvik tuleb viitemata. Õhus on hommikul härmalõngu. Õhtu toob õled tubaje, Videvik viib magama. Päikene punab kui kuremari Hämarik üles äratab, Rändlinde kaugele teele asub. valge laiali laotab, Kurg luikab soos nagu elus pasun, ühe siia, teise sinna - päev jääb madalaks, pikeneb vari
annaabi.ee 
