Viljakeha mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Viljakeha – paljunemisorgan – hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega  mittesuguline  koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo)  idanevad  uus organism suguline  viljakehades 1n eosed  peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga ↑ Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine.

Seened

Viljakeha on seega “puhkav koloonia”. Müksospoor talub kuivust, kiirgust, kuid kuumust üle 60 kraadi mitte. Viljakehad on eredalt värvunud (oranzhid, roosakad, kollased) ja suuremad neist on makroskoopilised. Suurimad, Chondromyces’e viljakehad on kuni 0.5 mm kõrged ja meenutavad puud.

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

Viljakeha - seene osa, mille küljes valmivad sugurakud, lühiajaline Selgitavad küsimused:  seeneraku ehitus  seente toitumine  seente kasulikkus ja kahjulikkus  bakteriraku ehitus  bakterite paljunemine  bakterite roll looduses ja inimeses

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul heleoranz, hiljem roostepunane, voldiline, juurdekasvuserv hele.

Majavamm

Viljakehad on destruktiivmädanikku (segamädanik). Puit aastakümnete vanused ja suurete algul punakas, sellele ilmuvad pikad pruunid mõõtmetega. Must pässik Puutüvele jooned segamini valgete vöötidega.

Puidu bioloogiline lagunemine

Viljakeha on substraadi külge liibunud, läbimõõduga 2–10 cm (mõnikord liituvad viljakehad kuni 30 cm pikkuselt) ning õhuke (0,2–1 mm paksune). Viljakeha on substraadilt kergesti eraldatav.

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

Viljakehad on eredalt värvunud (oranzhid, roosakad, kollased) ja suuremad neist on makroskoopilised. Suurimad, Chondromyces’e viljakehad on kuni 0.5 mm kõrged ja meenutavad puud.

Mikrobioloogia I kursus 2012

Viljakehad on liibuvad, pealt ROTSTOP, mis on seeneliigi - suur moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, pruunid, alt kollakas-valged. korbik Phlebiopsis gigantea kultuur.

Materjalid metsanduseks

Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid ja alt kollakas-valged. Kuuse haigestumise tunnused: tüve alaosas väikesed piklikud valged laigud, juurekaela vaigujooks.

Metsakasvatuse arvestuse vastused

Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu.

Üldmetsakasvatus

Viljakeha on resubinaatne roostepruun, poolringjad või neerukujulised, peaaegu noorelt orantspruun, nahkjas, ebatasase konsoolja ülaküljega.

Puidu bioloogiline lagunemine

Viljakeha on seega “puhkav koloonia”. Müksospoor talub kuivust, kiirgust, kuid kuumust üle 60 kraadi mitte.

Mikrobioloogia I kursus 2012

Viljakehad on tumepruunid, esinevad kohati, paiknevad tillukeste tumedate nööbikestena karikate servas.

Lihhenoindikatsioon

Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

Viljakehad on suuremad ja lihakamad; kübar (kuni 25 cm) on ookerpruun ja loorijäänused

Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias

Viljakeha on küljega kinnituv poolringjas, kabjakujuline kuni 30 cm suurune kübar.

Eksami kordamisküsimuste vastused

Viljakehad on märkamatud, arenedes juulis- augustis ja hävides seejärel peatselt.

Eksami kordamisküsimuste vastused

Viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha, koosneb jalast ja kübarast.

Seened

Viljakeha on enamasti 0,2 mm kõrgune ning koosneb ligikaudu 100000-st rakust.

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Viljakeha - kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan

Bioloogia KT- Rakk

Viljakehade korjamine on taunitav, kaitsealuste liikide korjamine aga keelatud.

Puravikulised

Viljakeha – keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja.

Seened

Viljakeha – Kübarseene maapealne osa, kus moodustuvad eosed

Bioloogia ülemineku eksami kordamismaterjal

Viljakeha on paks ja valge, teraline, tüveosas paksenenud.

Seened: Suur sirmik, harilik murumuna, linnašampinjon ja kuhikmürkel

Viljakehade ilmumisel on kogu sisemine puit juba oluliselt kahjustatud.

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Viljakeha on märk juba kaugele arenenud kahjustustest.

Majavamm (serpula lacrymans)

Viljakeha - Seene paljunemisorgan millel valmivad eosed

Bioloogia kontrolltöö Seened ja samblikud

Viljakeha on Põhjustab pruuni destruktiivmädanikku.

Puidu bioloogiline lagunemine

Viljakeha on askus. • Ka putukatel on seenhaigused.

IV töö - seened ja samblikud

Viljakehad on puukujulised mõned lihtsama ehitusega.

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

Viljakehades – apoteetsiumides või periteetsiumides.

Samblikud kokkuvõte

Viljakehad on lühikesed, sageli peaaegu liibunud.

Metsaökoloogia ja majandamine III Test

Viljakeha – osale seeneliikidele iseloomulik

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Viljakehad on kärbseseenjad või tupplehikjad.

Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias

Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt

Metsaökoloogia ja majandamine III Test

Viljakeha on kaetud veetilgakestega.

Puidu bioloogiline lagunemine

Viljakeha on aga kergesti eristatav.

Seened ja Bakterid - konspekt

Viljakeha on seene maapealne osa.

Seened esitlus

Viljakehadeks on kottseentel askused.

Seened

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

varre ehitus on lihtne, selle keskel asetseb õhukeseseinalistest parenhüümsetest rakkudest säsi, mis täidab juht- ja säilituskoe ülesandeid. Säsi on ümbritsetud kahest kihist koosneva koorega: skleroderm täidab tugikoe, hüaloderm – veesäilituskoe ülesandeid.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti