Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1
· Suurimad tööstusharud tekstiili-, masina- ja metallitööstus · Seoses militariseerimisega ehitati Tallinnasse 3 sõjalaevatehast · Valitsevaks olid Vene impeeriumi huvid- tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang läks Vene turule b)Kapitalismi areng põllumajanduses · Mõisamajandus- mõis kui turule tootev suurmajand, mis kasutas palgatööd ning uut tehnikat, väetist ja tegeles sordiaretusega · Talumajandus- areng pärsitud viljahinna languse ja võlgade tõttu- maa osteti laenuga ja võla tasumine neelas suure osa sissetulekust · Peamiseks oli piimakarjakasvatus- Peterburi turule piim, või, juust
Rahanduse uueks peakontrolöriks määrati majandusteadlane Jacques Turgot Ta arvas et on aeg ellu viia suur reformide programm Kavas oli kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastus Reforme alustades lähtus Turgot lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest Kuningale peale käies, nõustus too lõpuks alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta Majandusteadlasena mõistis Turgot, et vabakaubandus võib kaasa tuua viljahinna tõusu, kuid lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut See oli kodanlik lähenemisnurk Turgot jättis aga arvestamata tootmist aheldavad feodaalsuhted Õnnetuseks oli 1774. aastal viljasaak kehv, sellest tulenenud hindade tõus seostati aga Turgot' reformidega Puhkesid rahutused mida tuntakse jahusõja nime all Kõik reformid tühistati Tulemusi ei andnud ka rahanduse järgmiste peakontrolöride katsed riik päästa
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-139, 146-155. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda (1853-56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima, lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi,
Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele,
Ülemaailmne majanduskriis - Eesti aastatel 1929-1933. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis e. suur depressioon, mis kestis 1929-1934. Selle põhjused: Ületootmine põllumajanduses vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud
20 hoonet Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu 19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam. Piimakari, peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine. Kartulikasvatus piirituse toorainena Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus. Talupoegade teotöö mahu suurenemine. Opman, kubjas, kilter. Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda.
hakkata, niisiis pöörduti Saksa ordu poole. Paides toimusid 4 kuninga ja ordumeistri vahelised läbirääkimised ning eestlased tapeti. 5. Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. Peagi hakkasid vasallid pühenduma üha enam oma maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajadit laiendama ja ise vilja tootma. Toetuseks soodus turukonjunktuur. 15.saj lõpul viljahinna tõus ning soodsad võimalused viljaekspordiks. Mõisapõldude laiendamise hoog- 15. ja 16. saj. Keskajal Eestis 500 mõisat. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Sellest tekkis uus koormiste liik- teokohustus. Iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. saj teisel poole tekkis arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad- kujunes välja sunnismaisus.
-vallavalitsused 22. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord
vabaduse aadlikule, kel oli õigus teda müüa, kinkida ja vahetada ilma maata. 4. Keskaegne põllumajandus a. Maaharimine muutus vähe muinasaja lõpuga võrreldes (kolmeväljasüsteem, adramaa) b. Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid). c. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus oder ja üha rohkem talirukis. d. Tööloomadeks härg ja hobune. e. Karikasvatus toit, nahk ja vill; sõnnik väetiseks. f. Sagedased ikaldused ja näljahädad viljahinna tõus ja näljasurm. 5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu keelelised laenud.
a. Mõisate rajamine aga jätkub, üha rohkem vasalle asub elama oma maavaldusse ja sinna oma majapidamisi rajama. Mõisamaade laiendamine toimub talupoegade maade arvel. Kasvavad maksud, kui varem oli viljakümnis 1/10 saagist, siis nüüd tõuseb see ¼ saagist. Alates 15. saj. mõisate arv järsult kasvab, lisaks arvu kasvule laienevad ka mõisate põllud ja seoses sellega hakatakse üha rohkem kasutama talupoegade tööd mõisapõllul. Põhjuseks on viljahinna tõus ja stabiilse mahuka turu tekkimine. Kui varem on talupoja põhikoormiseks loonusrent, millest suurema osa moodustas viljakümnis (teokohustusest on teateid veel vähe), siis nüüd hakatakse põhilise koormisena nõudma 5 tegu. Siit algab teoorjusliku mõisamajanduse kiire areng. Teoorjus ei kasvanud Eestis ühtlaselt. Liivi sõja
e denariusega. Üks mark oli pool naela. Hinnad ja elatustase Kahtlemata toimus keskaja materiaalses elus edasiminek. Seda on raske mõõta tänapäevaste meetoditega, aga sellest annavad tunnistust siiski mõned tegurid: 1) rahvaarvu kasv 10 ja 14. sajandi vahel; 2) hindade tõus (samuti ka palkade tõus, aga mõjutas vähe, sest palgatöölised moodustasid töötava elanikkonna vähemuse ). Hinna tõusu puhul on kõige olulsem arvestada viljahinna muutumisega, mis on väga kõikuvad, kuid üldine trend oli pidevalt üles suunas. 1180-1280 nisu hind kahekordistus. Viljahinna muutus mõjutas otseselt kuritegevust. Mis puudutab eriti neid allikaid, mis meil hindade kohta on, siis keskajale oli iseloomulik tohutu mõõtude ja kaalude kirevus, igas piirkonnas oma süsteem, lisaks rahakurss oli väga muutlik. Palgad Hiliskeskajal palgad tõusid, aga üldiselt jääb see tõus madalaks. Kui võrrelda 15. sajandi palgatöölisi 16-17
annaabi.ee 
