Ajaloo konspekt
osatähtsus ning populaarsust saavutasid talurahva seas õhukesed ja odavad rahvakalendrid(+ mitmesugused
nõuanderaamatud)
Muutused mõisamajanduses 19.sajandil
19.sajandi algul oli Eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse edenemise alguseks oli
viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust
ostis ära Venemaa ning ülejäänud müüdi maakõrtsidesse. 1820.aastal toimus langus viljahindades ning mõisnikel oli
vaja leida uusi teid majanduse elavdamiseks. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam.
19.saj keskpaigas jõudis kartuli kasvatamine ka talupoegade põldudeni ning sealt nende toidulauale. 19.saj talurahva
seadused jagasid mõisamaa selgelt kaheks: talumaa ja mõisamaa. Talumaad saadi anda rendile või müügiks.
Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada,müüa või rendile anda. Nii hakkas kujunema kasumajandus, kus määravaks
annaabi.ee 
