· Moodustavad õiekrooni Õite tolmlemine · Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga · Paljud õied tolmlevad tuule abil · Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid) · Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi · Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased · Tolmukad paiknevad õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha külge Vilja areng ja valmimine · Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks · Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima · Vilju on kahte sorti: lihakviljadeks ja kuivviljadeks · Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, pähkleid, seemneid jne · Lihakviljad kannavad puuvilju ja marju Viljade levik · Jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks · Valminud avavili avaneb ja pillab seemned laiali · Sulgvili jääb vilja seemne ümber ning vili kukub emataime lähedusse · Vilja arenguks on vaja vajalikke toitaineid, valgust ja ruumi
Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Viljastumata õied varisevad. Ka paljud viljahakatised varisevad lähima paari nädala jooksul. Viljadeks areneb hakatistest kümnendik. Õun on rüüsvili. Õunasorte liigitatakse suvi-, sügis- ja taliõunteks. Suvisordid korjatakse tarbimisküpsuses, kuid enne seemnete pruunistumist. Taliõunte koristamisega oodatakse seemnete pruunistumiseni ja tarbimisküpsuse saavutavad nad alles hoidlas.
seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värkselt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised. Suure veesisalduse (95-96%) tõttu kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel. Kurgid sobivad hästi dieeti pidavate inimeste menüüsse, sest nendes on suur veesisaldus ja vähe kaloreid. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud kukurbitatsiini sisaldusest ja see on tingitud kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav
kutsutud ebasoodsatest kasvutingimustest (temperatuuri kõikumised, niiskuse puudus jm). Uuematel sortidel esineb mõrudust harva. 3 Tarvitamine Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga
On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga
Esimesi iseloomustab õhukene elastne koor, mis on söödav, pehmed seemned ja lühiajaline säilivus. Kabatsokil tarvitatakse toiduks põhiliselt noori 7 10 päeva vanuseid vilju või päris noori viljahakatisi. Patissoni ribilise äärega taldrikukujulisi vilju tarvitatakse toiduks veelgi nooremas kasvujärgus (3 5 päeva vanuselt). Kabatsokist ja patissonist saab valmistada väga mitmesuguseid toite. Noored viljad või viljahakatised sobivad hästi ka marineerimiseks. Pikema säilimisajaga talikõrvitsatel ehk nii-öelda tavakõrvitsatel on mitmed omadused on risti vastupidised, võrreldes nende suviste sugulastega. Nende kooreosa on paks ja tihke, seemned kõvad ning toidulauale rändavad viljad valminud kujul. Ka säilivusaeeg on neil pikk, ulatudes mitmete kuudeni. Talikõrvitsast langeb ligikaudu kolmandik jääkide arvele. Siia kuuluvad tavakasutaja mõistes koored, säsi ja ka seemned
C-vitamiini, samuti karotiini leidub peamiselt koores. Vähesel määral sisaldab kurk ka B-grupi ja PP-vitamiini. Meeldiva värskendava maitse annavad kurgile vabad orgaanilised happed (olulisim sidrunhape). Iseloomulik lõhn on tingitud eeterlikest õlidest. Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Allikas www.eestitoit.ee Kõrvits Kõrvitsad on ühed vanemad kultuurtaimed, mida Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasvatati juba enne maisi, mõnedel andmetel Peruus juba 7000 aastat tagasi. Euroopasse toodi kõrvits 16. saj ehk alles peale Ameerika avastamist. Kõrvitsa valminud viljad sisaldavad rohkesti süsivesikuid, esmajoones suhkrut ja tärklist
31. Vilja kujunemine õiest - osadevahelised seosed. Kui tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele – on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevat tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid. 32. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Tüüpide näited. LIIGITUS TEKKIMISE PÕHJAL
51. Vilja kujunemine õiest - osadevahelised seosed. Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevad tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris 42 teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid. 52. Viljade klassifikatsioon, selle alused
annaabi.ee 
