kaasnevad pearinglus ning valud. Küfootilise kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust. 6 Joonis 3 Küfoos Skolioos ehk vildakselgsus on inimese lülisamba kõverdumine küljesuunas. Vildakselgsuseks nimetatakse lülisamba külgsuunalisi kõverusi, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Tavaliselt kaasneb lülisamba alaosas olevale külgsuunalisele kõverusele lülisamba ülaosas vastassuunaline kõverus. Lülisamba külgkõverusele võib lisanduda veel lülikehade pöördumine ehk torsioon, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud.
Kõverus voib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Kerget lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asummeetraiks (Terviseleht2008). Kasvueas, kui lihas on veel treenimata ja nõrk, kujuneb sellest valja rühihäire - üks abaluu tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Tavaliselt tõuseb see õlg, mille peal kotti kantakse. Kui me õigel ajal ei märka ega tee ravivõimlemist, võib selline rühihäire üle minna vildakselgsuseks. See on kull suuremate laste haigus, kuid toenaoliselt hakkavadki hilisemad seljahadad valja kujunema just raske koolikoti kandmisest algklassides (Kodutohter 2000:19). Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda (Ravimi omaduste kokkuvõte 2008). Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tahe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti
sarnased. 3) Mida kujutavad endast rühihäired? Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus - süvenenud on rinnaküfoos nõgusselgsus - süvenenud on nimmelordoos kumerselgsus - kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud lameselgsus - kõik lülisamba kõverdused on lamendunud ja vaagna kaldenurk vähenenud Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vlidakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused: Keha raskuskeskme muutmine kasvuspurdi perioodil ebaõige tööasend kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel 4) Kuidas viiakse läbi külmaravi vigastustel?
aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: · kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos; · nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos; · kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud; · lameselgsus kõik lülisamaba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fi kseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: · keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; · ebaõige tööasend; · kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida keha vajalikus asendis; · lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt
- hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, 31 - ebaõige tööasend, - kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis, - lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel. Lihaste asümmeetria esineb näiteks tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt
annaabi.ee 
