vahendeid ja võimalusi, uurib minevikulisuse, möödunu kogemust tervikuna Ajaloolise ilukirjanduse anakronistlikkus (olevikulisus) 1 pinnaline anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil, a la valed nööbid, parukamoed vms) 2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid.
Peamiseks erinevuseks 19. sajandi ja 21. sajandi vahel on see, et tänapäeval räägitakse seksist koolis, tutvustades lastele turvalise seksi tehnikaid, seksist räägitakse arstidega, saades meditsiinilist abi seksi praktiseerimiseks, seksi paremaks tundmaõppimiseks saab nõu ajakirjandusest, ning meil on iseenda ees oma seksuaalsete fantaasiate pärast aina vähem häbi. Me teame, et seksuaalsuse varjamine on rumal ja selle allasurumine on ebatervislik. Me mõistame hukka viktoriaanliku korra, kus seksuaalsusest rääkimine oli sündsusetu ja seks sai toimuda ainult abielupaari voodis. Teisisõnu, me usume, et ühiskondlik võim on seksi represseerinud, kuid edumeelsed jõud on suutnud seksi viimase saja aasta jooksul rehabiliteerida.
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased
Marseljees- Prantsusmaa kolmanda vabariigi ajal Prantsusmaa hümniks kinnitatud laul. ISIKUD: Bismarck- Elas 1815-1988. Kindlakäeline poliitik. Preisimaa valitsusjuht ja Põhja-Saksa Liidu valitseja. ,,Raua ja vere poliitik". ,,Raudne kantsler", Saksa keisririigi riigikantsler. Wilhelm I- Valitses 1858-1888. Preisimaa ja hiljem Saksamaa valitseja. Viis läbi palju ümberkorraldusi ning andis Bismarckile tegevusvabaduse. Victoria- Valitses Inglismaal 1837-1901. Tema valitsemist kutsutakse kui viktoriaanliku ajastut. Briti maailmariigi sümbol. Ta oli Inglismaal austatud ja lugupeetud naine. Napoleon III- Pransusmaa valitseja. Päris nimega Louis Bonabarte. Tal puudus ühiskonnas laiem toetajaskond. Tema valitsusajal kaotati Saksa-Prantsuse sõjas Pransusmaale, mille tagajäriel langes Pransusmaa majandus ning Napoleon III võeti sakslaste poolt vangi. Abraham Lincoln- (1809-1865) USA presidend ja advokaat. Orjuse vastane ja põhimõtteline inimene. Tema valitusajal toimus kodusõda
ning langeb omaenda kaevatud kuristikku. Basil Hallward kunstnik, kes kiindub Doriani. Dorian aitab Hallwardil mõista tema kunstnikuannet, kui portree noormehest osutub Basili parimaks tööks. Südametunnistusest juhinduv mees, kelle Dorian hiljem mõrvab. Lord Henry ,,Harry" Wotton võimukas ja dekadentlikke põhimõtteid järgiv dändi, kes on esialgu Basili sõber, kuid hiljem seob teda järjest enam Doriani ilu. Lord Henryt kui hedonismi võrdkuju on nähtud kriitikana viktoriaanliku ajastu suhtes. Harry annab Dorianile edasi oma maailmavaate, määrides Doriani noort hinge, siiski usub Basil, et kuigi Harry ei räägi kunagi midagi moraalset, ei tee ta ka kunagi midagi halba. Sibyl Vane noor ja andekas, kuid vaene näitleja, kes armub Doriani. Ta armastus halvab ta näitlejaande, sest ta ei naudi enam kirjanduslike tegelaste näitlemist, kui ta ise armastust kogemas on. Ta sooritab enesetapu, kui Dorian raevuhoos ütleb, et ta teda enam ei armasta.
3 Elulugu Alfred Marshall (26. juuli 1842 – 13. juuli 1924) sündis Clapham’is (tol ajal Londoni äärelinn). Tema isa, John Marshall, soliidne keskklassi positsiooniga mees, töötas kassapidajana Inglise Kesk- pangas ja pere elas suhteliselt tagasihoidlikes mugavustes. Marshalli isa oli keerulise iseloomuga, evangeelse usuvoolu pooldaja. Viktoriaanliku kombe kohaselt kavandas ta oma poja arengut ja soovis seda hoolikalt jälgida. Alfredist pidi saama vaimulik. Isapoolne jäik kontroll ja mahasurumine avaldas kest- valt mõju Marshall’ile. See väljendus kalduvuses hüpohondriasse, samuti tekkis tal hirm lais- kuse ja jõudeelu ees. Vastukaaluks eelistas tegevusi, mis pakuks “puhast rõõmu”, nagu näiteks matemaatika. Sealt pärinevad juured ja kogemused juba varases nooruses. Isa soovil oli tema
Rooside sõja põhjused ning tulemused. · Reformatsioon Inglismaal: põhjused, ajend ja tulemused; anglikaani kiriku kujunemine ja rekatoliseerimise katse. · Kodusõda ja parlamentarismi kindlustumine: kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused; Cromwelli diktatuur ja Stuartite restauratsioon; parlamentarismi kinnistumine Inglismaal Kuulsa revolutsiooni tulemusena. · Inglismaa 18.-19.sajandil: Suurbritannia kujunemine; Inglismaa majandusliku arengu põhjused; viktoriaanliku ajastu sisepoliitika sõlmküsimused; Iirimaa küsimuse olemus; välispoliitika põhisuunad ning koloniaalimpeeriumi kujunemine. · Isikud: Püha Patrick, Knut Suur, William I Vallutaja, John I Maata, Henry III, Henry VII, Henry VIII, Mary I Verine, Elizabeth I, Charles I, O.Cromwell, Victoria I. · Mõisted: Hadrianuse ja Antoniuse vall, misjon, misjonär, tarastamine, pauperiseerumine, manufaktuur, puritaanid, independendid, Võitmatu
3) Reformatsioon Inglismaal: põhjused, ajend ja tulemused; anglikaani kiriku kujunemine ja rekatoliseerimise katse. 4) Kodusõda ja parlamentarismi kindlustumine: kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused; Cromwelli diktatuur ja Stuartite restauratsioon; parlamentarismi kinnistumine Inglismaal Kuulsa revolutsiooni tulemusena. 5) Inglismaa 18.-19. sajandil: Suurbritannia kujunemine; Inglismaa majandusliku arengu põhjused; viktoriaanliku ajastu sisepoliitika sõlmküsimused; Iirimaa küsimuse olemus; välispoliitika põhisuunad ning koloniaalimpeeriumi kujunemine. 6) Isikud: Püha Patrick, Knut Suur, William I Vallutaja, John I Maata, Henry III, Henry VII, Henry VIII, Mary I Verine, Elizabeth I, Charles I, O.Cromwell, Victoria I. 7) Mõisted: Hadrianuse ja Antoniuse vall, misjon, misjonär, tarastamine, pauperiseerumine,
>fundamentaalsed avastused ja leiutised, näiteks: *Vries' hüpotees geenide olemasolust=>alus geneetikale *kvantmehhaanika sünd (Max Planck) *Einsteini erirelatiivsusteooria *dünamiit (Nobel) 2 >kujutavas kunstis, kirjanduses esialgu juugendstiil, hiljem ekspressionism >muusikapealinnadeks Pariis, Viin (Debussy, Strauss) >filmikunsti levik Ameerikas (Charlie Chaplin) >muudatused moes (seoses viktoriaanliku ajastu lõpuga):öeldi lahti korsetist=>kõrge vöökohaga kleidid; idamaisus >spordi populaarsuse tõus =>1896. a I olümpiamängud; jalgpall 3. Esimene maailmasõda 1. august 1914-1918 põhjused >imperialistlike suurriikide vastuolud >võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste pärast (eriti Saksamaa-Inglismaa, Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani pärast) >võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast
Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning tuua sisse uuenduslikke meetodeid. Kui 19. sajandi romaanikirjanikud pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et nad oleksid
kujutatavat kunsti vaid ka tarbekunsti. Bing nimetas oma galerii ,,La Maison de l'Art Nouveau'ks" selleks, et rõhutada tööde uudsust. Hoolimata üksikutest erinevatest nimedest ühendas kõikide maade kunstnikke soov läbi ajada ilma akadeemilise kunsti kainete ajalooliste traditsioonideta, samuti kunstide hierarhilise kaotuseta, mis nende arvates kitsendas kunstnike loomingut. Juugend oli reaktsiooniks vastavalt viktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele ,,Salongi" kunstile. Juugendkunstnikel oli kahesugune eesmärk: nad tahtsid vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning nad tahtsid luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Nad tundsid, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Linnapilt muutus kirevamaks: mood saab esmatähtsaks (suurem valik rõivaturul: massitoodang/salongid= buduaarid),
lõhkemas. Carmen viskus oma isale kaela ja auto juurde kõndides vahetasid nad oma mõtteid. Kui Carmen oma pagasi kätte sai tõstis isa selle autosse ja nad asusid teele. Ta isal oli universaal, beez Volvo. Isa päris Carmeni käest igasugu küsimusi kooli, sõprade ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees, millel olid rohekashallid aknaluugid ja maja ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast
7 võistlusel, võiduraha, sissepääsu raha või professionaalidega raha eest ning kes ei ole mitte ühelgi perioodil oma elus õpetanud või assisteerinud oma sportlikke harjutusi ning ei ole sellega elatist teeninud. Sporti on peetud privilegeeritud alaks, milles ühiskonna eliit on üritanud ennast eraldada madalamatest klassidest (Stewart, 1985 viidatud Pierce, 2008). Viktoriaanliku Inglismaa eliitklass ei tahtnud võistelda professionaalidega kahel põhjusel (Sack & Staurowsky, 1998 viidatud Pierce, 2008). Esiteks tahtsid nad vältida igasugust kontakti ja koostöövõimalusi madalama klassiga (Sack & Staurowsky, 1998 viidatud Pierce, 2008; Young, 1984). Teisalt ei tahtnud nad kaotada sportlikel võistlustel töölisklassile. Seda peeti ebaõiglaseks amatööri jaoks võistelda professionaaliga tema füüsiliste eelduste pärast (Glader, 1978)
lisandumine. Kui veel 16. sajandil kõneldi kõigest seksuaalsusega vabalt, siis 18. sajandil oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud, et 16. sajandil oleksid seksuaalsuhted oluliselt vabamad olnud, sest ühiskonna kontroll eraelu üle oli väga tugev. 18. saj keskpaigas tüüpiline keha häbenemine, keelati segasaunad. Nt. Viktoriaanliku ajastu mees ei näinud enda naist kunagi alasti. Seisuslik korraldus Aadli osakaal ühiskonnas, mõõga ja mantliaadel: Prantsusmaal, nagu Euroopas keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 58% ja Poolas koguni 810% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes,
Filoloogiline traditsioon leidis ajaloolised sidemed kõigi Indo-Euroopa keelte vahel, väites, et keeled on omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud. - Vennad Grimmid kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest - Antropoloogilisele difusionismile oli omane katse süstemaatiliste empiirilistele teadmistele rajanevate võrdlusuuringutega kultuuridevahelisi seoseid kindlaks teha. - endiselt kalduvus evolutsionismile - häiris viktoriaanliku evolutsionismi juures selle unilineaalne ja deterministlik olemus - difusionistide arusaam maailmast ning selle arengust oli märksa vähem korrastatud - vaatlesid kultuurijoonte geograafilist jaotust ja migratsiooni kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks - kultuur kui erinevate päritoludega joonte kirju muster, mis ajalugu kokku on kandnud - Kultuuri eri osad ilmtingimata seotud ei olnud - Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed nähtused.
2) kohalik haldus on praktiline, sest kohalik huvi, teadmised ja kontrollimisvõime muudavad tõhusa ja toimiva teenuste osutamise palju tõenäolisemaks. Fabiaanlased ja gildisotsialistid: munitsipaalsotsialism enamuse (mitte üksnes omanike) poolt juhitav KOV ja ulatuslik teenuste munitsipaalne osutamine kohaliku elu parandamiseks. Sidney Webb (1859-1947), Beatrice Webb (1858-1943), G.D.H. Cole (1889-1959) J.Toulmin Smith (1816-69) ja viktoriaanliku ajastu keskpaiga romantikud: opositsioon tsentraliseerivale suunale teel efektiivsema ja demokraatlikuma valitsemise poole. 19. saj./20. saj. alguse teoreetikud lõid 2 põhiargumenti KOV kasuks kohalik omavalitsus: 1) annab võimaluse poliitiliseks osalemiseks; 2) väljendab opositsioonilist traditsiooni liigselt tsentraliseeritud valitsemise vastu. 1.4.2.Sõjajärgsete reformijate debatid probleem: kuidas sobitada kohalikku omavalitsust heaoluriigi nõuetega? K
annaabi.ee 
