Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi
struktuurist ei teatud siis veel midagi, oli see teedrajav mõte. Sellega panid teadlased aluse
geenitehnoloogiale. Samal ajal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad ei
kiirga energiat mitte pideva joa, vaid ,,pakettide" kaupa. Ta arvutas välja selle ,,energia
aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant- sellega sündiski kvantmehaanika.
Silmatorkavad muutused toimusid ka moes. 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja
viktooriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, hakkas
lõppema. Nüüd ütlesid naised järk-järgult lahti lämmatavast korsetist, ahistamise ja
allasurutuse sümbolist, samuti S-kujulisest ideaalfiguurist, mis nägi ette alakehast tugevasti
ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue
ampiirjoone, ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv.
Ajastut iseloomustas ka spordi populaarsuse plahvatuslik tõus. 1896