hästi hoida omadega kokku. Kui neil peaks tekkima kellegi võõraga konflikt, siis neid iseloomustab kolme musketari hüüdlause ,,üks kõige ja kõik ühe eest." Keelt ei näe ainult tänavapildis, vaid on võimalik nii kuulda kui näha meediakanalite läbi. Erinevad raadiokanalid on suunatud noorematele kui ka vanematele, sellest tulenevalt on ka keelekasutus saatejuhtidel teistsugune. Näiteks vanem põlvkond kuulab rohkem Elmarit või Vikerraadiot, sest sealne kõnepruuk on rohkem omasem neile. Saatejuhid ja kaasosalejad kasutavad tihti murdesõnu, millest tänapäeva noored pole eriti huvitatud, seetõttu on noorematele fokuseeritud Sky Plus, kus saatejuhid kasutavad slänge ja rohkem ,,noorte keelt". Teatud sihtgrupile suunatud raadiokanalid edastavad infot eri moodi. Samuti ei tohi minna labaseks vaba keelekasutuse tõttu. Ärilehes on välja toodud, et Venemaa poliitikud ja
kellel pole otseseid eelistusi. Harju keskmine on mõistlik väljend teda kirjeldamaks. Vanaema, 84-aastane pensionär, on tugitoolisportlane, kelle päevad mööduvad koduses keskkonnas tugitoolis ning teda võib pidada kõige meediateadlikumaks inimeseks kogu peres. Vanaema päev algab kella 7 või 8 paiku hommikul, kui hommikusöögi kõrvale paneb ta mängima raadio, millest kuulab enamasti Vikerraadiot või Raadio Elmari hommikuprogramme. Samal ajal on juba tööle lülitatud televiisor, kus esmane valik on alati ETV , argipäeviti vaatab kindlasti hommikuprogrammi Terevisioon. Kui hommikusöök söödud, siis seab sammud esimesele korrusele postkastide juurde, kust leiab kuuel päeval seitsmest värske päevalehe ’’Postimees’’, mille ta loeb kaanest-kaaneni läbi. Kui hommikused
Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K. Kask, Trükiajakirjandus. - Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005, lk 63. 10 Segavaks osutub meediumi keelekasutus
annaabi.ee 
