Analüüs Maal, mida ma analüüsisin on Peter Paul Rubensi maalitud töö nimega ,,Maastik vikerkaarega". See maal tekitab tunde, et inimestel on seljataga raske päev, pärast mida nad puhkavad. Seal on mees, kes keskendub rohkem flöödi mängimisele kui puhkamisele ning ta tundub väga rõõmus. Tundub, et tegemist on õhtupoolikuga, vaadates taevast ja ei ole ka väga hämar. Pildi tagumises osas tundub olevat loss, mis loob maalile muinasjutuliku vaatenurga ning maastik seal taga on imeline. Maalil on kasutatud kõige enam pruuni värvi, eelkõige esiplaanil, kus on kujutatud maapinda
sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“ „3 GRAATSIAT“ „AUTOPORTREE ISABELLA BRANTIGA“ „SIMSON JA DELIILA“ „LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE“ Stseen kreeka mütoloogiast Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose tütreid Tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega Jõuline liikumine TÄNAN!
Looming 1621-1625 töötas Maria de'Medici'le 21-st kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Ajaloolise maali uus zanr Viimased kirikumaalid 1632. a valminud Ildefonso altaril Viinis Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega Kristuse ristilt mahavõtmine 1612 Samson ja Delilah 1609 Helena Fourmenti portree 1630 Isabella Brandt'i portree 1620 Hukkamõistetute põrgussetõukamine 1620 Itaalia talupoegade tants 1636 Maastik vikerkaarega 1638 Leukippose tütarde röövimine 1618 Kastutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://www.peterpaulrubens.org/the-complete-w Google pildiotsing TÄNAN KUULAMAST!
Fourment Varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega. Paelad on daami huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab rahulikult paigal. Tume kleit toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui helendav oreool. Autoportree Isabella Brant'iga Maastik Vikerkaarega Kasutatud kirjandus: http://www.peterpaulrubens.org/home19610.html http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://www.abcgallery.com/R/rubens/rubens.html http://www.artchive.com/artchive/R/rubens.html http://www.artcyclopedia.com/artists/rubens_pet er_paul.html Aitäh Koostanud: Anni Katkosild 12a
lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) · New York: Marcel Duchamp, Francis Picabia · Saksamaa: Kurt Schitters, George Grosz, John Heartfield · Itaalia: Giorgio de Chirico Marcel Duchamp `'Trepist alla tulev akt'' Marcel Duchamp `'Jalgratta ratas'' Marcel Duchamp `'Fontään'' Marcel Duchamp `'L. H. O. O. Q.'' Francis Picabia `'Undiin'' Francis Picabia `'La fille nee sans mere'' Francis Picabia `'Cézanne'i portree'' Kurt Schwitters `'Mertz-pilt vikerkaarega'' Kurt Schwitters `'Merzbild 25A, das sternbild'' Kurt Schwitters `'Kollaaz'' Kurt Schwitters `'Vaade hannoveri merzbau'le'' Giorgio de Chirico `'Piazza d'Italia'' Giorgio de Chirico `' The Disquieting Muses. SÜRREALISM · Eesmärgiks on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine · Spontaansuse ja juhuse abi kasutamine · Ka automaatselt joonistamine · Jägiti unenägusid, hallutsinatsioone, laste ja vaimuhaigete eneseväljendus
* "Jeesuslapse kummardamine" * "Viimane kohtupäev" * "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) * Kolm graatsiat. 1639 * Maria Medici sabumine Marseille'sse * "Autoportree Isabella Brantiga" (1609) * ,,Kristus ristil" (1609-1612) * "Maa ja vee liit" (1615) * ,,Lõvijaht" (1615-1618) * ,,Amatsoonide võitlus" (1618-1620) * ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (u 1620) * ,,Leukippose tütarde röövimine" (1620) * ,,Sõjakoledused" (1630) * ,,Maastik vikerkaarega" (1632-1635) * ,,Parise kohus" (1635) * ,,Venus ja Adonis" (1635) * ,,Helene Fourment lastega" (1636-1638) * ,,Talupoegade tants" (1636-1640) * ,,Sõja tulemused" (1637-1638) * ,,Kasukake (Helene Fourmenti portree; 1638-1639) Marie de' Medici portree. http://www.youtube.com/watch?v=THs1XgfroEc Kasutatud kirjandus http://www.canvasreplicas.com/Rubens.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/rubens/ http://www.peterpaulrubens
abstraktne kompositsioon, 1915, puust reljeef Automaatne joonistus 1918 Pliiats, paber Linnud akvaariumis 1920 Puust reljeef sinine kahe kontsaga king musta võlvi all 1925 maalitud puu kujund 18871948 Sakslane. Tema teosed on kommertstrükistest kollaazid (nn. Merzbilder) ja juhuslikest materjalidest kontsruktsioonid (Merzbau). Mertz - pilt vikerkaarega Das Sternbild 1920 skulptuur (tarvitatud produktid) merz: 410 "Irgendsowas" 1922 kollaaz (tarvitatud produktid) Hannoveri Merzbau 1925 skulptuur (tarvitatud produktid) 18901976 Ameeriklane, kuid elas Prantsusmaal, Pariisis. On võrdväärselt dadaist kui sürrealist. Tegeles fotograafiaga. Le Violon d'Ingres The Violin of Ingres 1924 Marcel Duchamp Rrose
· "Viimane kohtupäev" · "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) · Kolm graatsiat. 1639 · Maria Medici sabumine Marseille'sse · "Autoportree Isabella Brantiga" (1609) · ,,Kristus ristil" (1609-1612) · "Maa ja vee liit" (1615) · ,,Lõvijaht" (1615-1618) · ,,Amatsoonide võitlus" (1618-1620) · ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (u 1620) · ,,Leukippose tütarde röövimine" (1620) · ,,Sõjakoledused" (1630) · ,,Maastik vikerkaarega" (1632-1635) · ,,Parise kohus" (1635) · ,,Venus ja Adonis" (1635) · ,,Helene Fourment lastega" (1636-1638) · ,,Talupoegade tants" (1636-1640) · ,,Sõja tulemused" (1637-1638) · ,,Kasukake (Helene Fourmenti portree; 1638-1639) Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.
BAROKKMAAL ITAALIAS Michelangelo da Caravaggio: Peetruse ristilöömine, Bacchus, Iisaku ohverdamine, Lautomängija, Uskumatu Toomas. Liigne naturalism, keldrivalgus, palju natüürmorte, armastab kujutada vägivalda (tolle aja kohta harjumatu). BAROKKMAAL HISPAANIAS Diego Velazquez: kuningas Felipe IV portreed, Infanta Margarita, Õuedaamid, Paavst Innocentius X. FLANDRIA MAALIKUNST Peter Paul Rubens: Jeesuse ristilt mahavõtmine; Neitsi Maarja taevaminek; Parise otsus; Bacchus; Maastik vikerkaarega; Väga mitmekülgne; oma aja kohta tohutult rikas(palju reisinud, kõrge haridusega, hea suhtleja jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama. Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree. Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST Maalikunst oli täis elurõõmu ja positiivsust, kuna Holland oli just iseseisvunud. Kuulsaim portreemaalija: Frans Hals (vanem): Mulatt, Lõbus joodik (armastas maalida
Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi nagu näiteks: ,,Maastik vikerkaarega", ,,Põllult tulek" ja ,,Talupoegade tants". Allikas : www.wikipedia.org Ridala Põhikool 8.klass Peter Paul Rubens (1577-1640) Referaat Kerli Korp 2009 Helena Helena ja Rubens
ea maalidel. Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikesetõusu ja -loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi. Nende teoste näideteks on "Maastik vikerkaarega", "Põllult tulek" ja "Talupoegade tants". 10. juulil 2002 toimus Sotheby's oksjon, millel Rubensi äsjaavastatud maal "Süütalaste tapmine" müüdi 49,5 miljoni naelsterlingi ehk 76,2 miljoni USA dollari eest Kanada kõige rikkamale inimesele, lord Kenneth Thomsonile. See on vanade meistrite (umbes enne 1800. aastat) kõige kallimalt müüdud teos. 9 10
Aga kui sul nööp puudub, siis märkab igaüks."" (Ravic) Lk 124,,Üks tuhandetest tüdrukutest, mõtles Ravic, kelle puhul tahtmatult küsid, miks loodus vaeva on näinud, et neid nii nägusaks luua kui sa tead, mis peaaegu kõigist neist saab: tööst kurnatud, ebaõige ja ebaterve elu tõttu kiiresti vormituks muutuv olend." (Ravic Lucienne'st) Lk 125,,Armastus, mõtles ta. Ka see on armastus. Iidne miraakel mitte üksnes argipäeva halli taevast ei valgusta ta unistuse vikerkaarega isegi sõnnikuhunnikule annab ta romantilise oreooli; ime ja ühtlasi pöörane pilge." (Ravic Lucienne ja Bobo suhtest) Lk 127,,,,Kuuskümmend franki. Teile. Selle eest, et te mulle reuma jaoks retsepti andsite." ,,Ja kas aitas?" ,,Ei aidanud. Ega saagi aidata, niikaua kui ma siin öösel märja käs seisan." ,,Te olete kõige mõistlikum patsient, keda ma oma elus olen kohanud." (Ravic & lillemüüja) Lk 131,,Kate usaldas teda. Usaldus! Ahtake purukslõigatud kõht, milles elajas õgis
taeva tähenduseks. Taevas tähistabki tihti jumala või midagi suuremat. 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Piksega seostatakse tihti mõistet vana mees või taevaisa/ taevataat. Teine võimalus on pikset seostada mõistega pikk, valge, väle. Kolmas viis on sisuda pikse tähendust jumalaga, sest ta seostub müristamise, välkumise ja vikerkaarega. pikne oli "jumala mürin" ning vikerkaar kas "jumala hobune" või "jumalavöö", äiksetorm oli "jumala ilm" ja jumalaga seostus mõiste pikne " müristab ja välku lööb" 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko kultus avastati suhteliselt hiljuti, alles 19. sajandil Mokroluga nulga külades Setomaal, miks alles nii hilja
7.11 Asgard Asgard oli jumalate kodu. Selle ehitas väga ammusel ajal Odin koos teiste jumalate ja jumalannadega. Surelikud seda maailma ei näinud, sest Idawoldi väli, millel see paiknes, hõljus kõrgel Maa kohal. Ifingi jõgi eraldas Idawoli ülejäänud maailmast: selle vood ei jäätunud kunagi. Siiski oli olemas ühendus sureliku Maa ja Asgardi vahel võlusild nimega Bifröst, mida samastatakse vikerkaarega: selle värvid olid sündinud tulest, veest ja õhust. Jumalad võisid kasutada seda silda rändamiseks inimeste maailma Midgardri ja tagasi. Üheks jumalate probleemiks oli asjaolu, et Bifröst võis nende raskuse all puruneda: seepärast vältis jumal Thor silda üldse, teised aga astusid ettevaatlikult. Asgardis paiknes mitu koda, mis kuulusid peamistele jumalatele ja jumalannadele.
picabia Fourth level Fifth level I see again in memory my dear udnie õli, lõuend kurt schwitters Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level mertz-pilt vikerkaarega max ernst Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1920 6/13.5 kollaaz lennuki mõrvamine sürrealism Click to edit Master text styles Second level Joan Miró Third level
jumal. Chak vihmajumal. Klassikalisel perioodil kujutati teda sageli poolenisti maona. Ta oli ka viljakusjumal, elas koobastes niiskuses (koopad on kohad, kus sünnivad vihmapilved), ta avas maapinna maisijumala sünniks. Teda austatakse Yucatanil rahvausundis siia maani (tema auks peetakse pidusööke). Kuujumalannal oli kaks aspekti nn jumalanna I, kes oli noor ja ilus (kuusirp) ja jumalanna O, kes oli vana ja hirmus. Selles aspektis oli ta seotud vikerkaarega ning kandis nime Ix Chela. Vikerkaar oli maiade arust ebameeldiv, selle otsad viisid allilma (vikerakaar kasvas välja allilm pärakust ning oli nö allilma peeretus). Samas oli ta ka viljakusjumalanna. Maisijumal taas on kaks aspekti: lehismaisi jumal (kehastab noort võrsuvat maisi) ja tonsuurmaisijumal (kujutati maisitõlviku sarnase peaga). Maisijumal samstub osaliselt ka Hun Punahpuga (aga mitte täielikult). Kisin surmajumal, kujutati luukere aga ka kõduneva surnuna.
Novgorodskaja piirkonnas riputatu pihlaka vitsad leinamaja uksele, et koolnu koju tagasi ei tuleks. Samal ajal eksisteeris mõnedel aladel usk, et pihlakat ei saa maha raiuda, kuna seal sees võib elada ära neetud surnud naise hing ( 2002: 419). Eesti esivanemate uskumustes oli pihlakal omalaadne tõrje- ja alistamismaagia jõud. Pihlakast tehtud keppi kasutati karjaskäimisel, et hunte karjast eemal hoida. Paljude funktsioonide kohaselt oli pihlakas vikerkaarega sarnane ilmapuu, mis sidus Ilmasid (Heintalu 2006a: 310). Mänd oli iidsest ajast eesti heraldikas looduse omapära ja metsarohkusi tähistav puu. Isegi tänapäeval sümboliseerib see igavikku, tugevust ja püsivust. Igihalja puuna sümboliseerib ta surematust. Männikäbi tähendas nii Idas kui ka Läänes elu ja viljakust (Bruce-Mitford 1997:44). Etnograafias kasutavad soome-ugri rahvad oma rahvariietel oktagrammi37, mis eestlastele on
annaabi.ee 
