ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest prokrastineerimise definitsioon on laiem ja sisaldab endas alati motivatsioonilist konflikti . Kui tahtlikku viivitamist võib pidada mõistlikuks ajakasutamiseks, siis prokrastineerimise määratluses sisaldub vähemasti kolm peamist kriteeriumi: a) hinnatav käitumine on seotud mõne tegevuse või otsuse edasilükkamisega, b) edasilükkamine on mittekavatsuslik ning c) see halvendab sooritust või on kahjulik
vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral (sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine). 15.04.2013 jõustunud VÕS § 1131lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse sissenõudmiskulude hüvitamine või millega piiratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise nõudeõigust, kui selline
Seega tuleb tõdeda, et Täitja kohustamisnõue tasu maksmise osas oleks mõistliku tähtaega arvestades esitatud tähtaegselt. (+) Vastus: Täitja saab esitada Hankija vastu täitmisnõude VÕS § 108 lg 1 alusel hankelepingust tuleneva tasu 304 900 eurot tasumise osas. Kas Täitja saaks esitada viivisenõude Hankija vastu VÕS § 113 lg 1 alusel? Ühtlasi saaks Täitja esitada Hankija vastu ka viivisenõude hankelepingust tuleneva kohustuse tasumise viivitamisest VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuna tegemist on kehtiva võlasuhtega (eelnevalt kontrollitud), eksisteerib rahalise kohustuse olemasolu (eelnevalt kontrollitud) ning rahaline kohustus ehk hankelepingust tuleneva tasu 304 900 euro maksmine Täitjale on muutunud sissenõutavaks (eelnevalt kontrollitud). Vastus: Seega saab Täitja nõuda Hankijalt ka viivist VÕS §-s 94 sätestatud määras, millele
täitmist ja mittenõuetekohase täitmise parandamist või on ta täitmisnõude kaotanud ja peab leppima kahju hüvitamise või muude nõuete esitamisega. 4. Kahju hüvitamise nõue on kõige laiaulatuslikum õiguskaitsevahend. Kui rikutakse lepingulist kohustust, võib võlausaldaja vastu võtta mittenõuetekohase täitmise ja nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist või nõuda mittetäidetud kohustuse täitmist ning lisaks sellele ka täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue on õiguskaitsevahend, mida saab kasutada reeglina ka koos kõikide teiste õiguskaitsevahenditega. Hüvitamisele kuulub nii varaline kui mittevaraline kahju. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui poleks esinenud kahju kaasa toonud asjaolu. Kui juba lepingu rikkumine on aset leidnud, tuleks kõigepealt võimalikult kiiresti esitada pretensioon lepingut rikkunud poolele
Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on
kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. (4) Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. (5) Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. (6) Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist.
viivise nõude esitamise õigus, erinevalt kahju hüvitamise nõudest, rikkumise vabandatavusest (VÕS § 103), välja arvatud siis, kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad väljaspool majandus- või kutsetegevust. Teiseks tuleneb viivise suurus lepingust või seadusest, mistõttu ei teki kannatanud 47 poolel nõude esitamisel tõendamisprobleeme. Viivise eesmärk on hüvitada kahju, mis tekib võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest. Viivise maksmise nõude esitamine ei piira võlausaldaja õigust nõuda ka viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju nõue on olemas (VÕS § 113 lg 5). Ka viivise maksmisega viivitamisest tekkinud kahju puhul kehtivad kahju hüvitamise nõude esitamise üldised eeldused, millest kõige olulisem on kohustatud isiku vastutus rikkumise eest. Kui rahalise kohustuse täitmiseks kohustatud isik rikkumise
viivise nõude esitamise õigus, erinevalt kahju hüvitamise nõudest, rikkumise vabandatavusest (VÕS § 103), välja arvatud siis, kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad väljaspool majandus- või kutsetegevust. Teiseks tuleneb viivise suurus lepingust või seadusest, mistõttu ei teki kannatanud 47 poolel nõude esitamisel tõendamisprobleeme. Viivise eesmärk on hüvitada kahju, mis tekib võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest. Viivise maksmise nõude esitamine ei piira võlausaldaja õigust nõuda ka viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju nõue on olemas (VÕS § 113 lg 5). Ka viivise maksmisega viivitamisest tekkinud kahju puhul kehtivad kahju hüvitamise nõude esitamise üldised eeldused, millest kõige olulisem on kohustatud isiku vastutus rikkumise eest. Kui rahalise kohustuse täitmiseks kohustatud isik rikkumise
ka piirsummat ületavas osas.“ – VÕS 145 lg 3 - säte kehtestab käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. „Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.“ 53 RKRKo 3-2-1-12-13, p 15– käendaja ajutised vastuväited Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Taavo Katteli vastu 162 992 krooni 26 sendi (10 417 euro
Oleks otstarbekohane, kui pooled lepivad kokku, et maksmiskohustus tekib ainult arve saamisel olenemata sellest, kas maksetähtpäev oli lepingus kindlaks määratud või mitte. Kui aga viivise määr on ebamõistlikult suur, võib kohustatud isik nõuda kohtult selle vähendamist mõistliku suuruseni. Kahju hüvitamine Kui lepingut rikutakse, võib võlausaldaja nõustuda mittekohase täitmisega ja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist ning lisaks ka täitmisega viivitamisest tekitatud kahju hüvitamist. Sel juhul esitatakse täitmise nõue ja kahju hüvitamise nõue. Kahju, see on kohustuse mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnenud negatiivsed tagajärjed. Varaline kahju võib olla kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Saamata jäänud tulu on kasu, mida 45 isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud
Kui aga kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. Kohustuse täitmise takistused Kohustuste täitmise tagamise viisid Kahju hüvitamine Kahju hüvitatakse vastavalt poolte vahel kehtivale võlasuhtele. Kui lepingut rikutakse, võib võlausaldaja nõustuda mittekohase täitmisega ja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist ning lisaks ka täitmisega viivitamisest tekitatud kahju hüvitamist. Kahju on kohustuse mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnenud negatiivsed tagajärjed. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla nii varaline kui mittevaraline. Varaline kahju võib olla kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu
novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on jätnud arvestamata, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Tulenevalt eeltoodust tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Viivise arvutamiseks vajalikud asjaolud on asjas tuvastatud. Kolleegium saab väljamõistetava viivise (ajavahemiku eest 13
alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. (4)Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. (5) Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. (6) Viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi, sealhulgas viivise, ja muu raha kasutamise tasu maksmisega
vähem. Piirsumma kaitseb käendajat selleks juhuks, et ühel hetkel tõmmatakse kriips vahele. Kui saabub olukord, et käendaja hakkab viivitama,- kui käendaja ise hakkab rikkuma kohustust, siis tema suhtes on võimalik kasutada viivist (õiguskaitsevahendit) 3-2-1-8-13, p 12: võlausaldajal on õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustusega täitmisega viivitamisest. /-/ Kui pooled ei ole lepingus viivise määras kokku leppinud, kohaldub seadusjärgne viivise mär (VÕS §-st 113) Käendaja vastuväited - VÕS § 149 lg 1: käendaja võib esitada võlausaldaja nudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga - RKTKo 3-2-1-136-12, p 25: kui põhivõlgnikul on võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta saab tasaarvestada
menetluses, liites hagid ühte menetlusse. Hagide subjektiivsel liitmisel esitatakse ühes hagis sama nõue mitme kostja vastu. Hagide objektiivsel liitmisel esitatakse ühe kostja vastu mitu nõuet. Eeltingimuseks on, et nõuded on esitatud sama kostja vastu ja kohus on pädev lahendama mõlemaid nõudeid. Hagide kumulatiivsel liitmisel on erinevatel nõuetel ka erinevad alused, näiteks rahalise nõud ja maksmisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitamise nõue. Hagide eventuaalsel liitmisel esitatakse nõuded järk-järguliselt, kui primaarse nõudega edu ei saavutata. Hagi muutmine Hagi alust või eset on võimalik menetluse käigus muuta (TsMS § 376 lg 1) kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Hagi muutmine saab toimuda pärast hagi kättetoimetamist vaid vastaspoole või kohtu nõusolekul
sellest, kas maksetähtaeg oli lepingus kindlaks määratud või mitte. Kui viivise määr on ebamõistlikult suur, võib kohustatud isik nõuda kohtult selle vähendamist mõistliku suuruseni. Kahju hüvitamine. Kahju hüvitatakse vastavalt poolte vahel kehtivale võlasuhtele. Kui lepingut rikutakse, võib võlausaldaja nõustuda mittekohase täitmisega ja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist ning lisaks ka täitmisega viivitamisest tekitatud kahju hüvitamist. Sel juhul esiatakse täitmise nõue ja kahju hüvitamise nõue. Kui lepingupool lepingu rikkumise tõttu kaotab huvi lepingu täitmise vastu, võib ta teatud juhtudel täitmise tagasi lükata ja nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist. Võlausaldaja võib enne kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamist anda võlgnikule täiendava tähtaja täitmiseks. Ka võla
annaabi.ee 
