aasta 24. Veebruarist kuni 1940. aasta 16. Juunini. (Aasmäe 1999:183) Kinnisvaramaks väljaspool linnu ja aleveid Ajutine Valitsus võttis 28. Novembril 1918 vastu otsuse riigimaksude kohta. Rahaministri 1918. aasta 3.detsembri teadaande kohaselt (RT 1918, 5) tuli maa- ja hoonetemaks, mida Saksa sõjaväevalitsus pidi võtma 1918. aasta 10. Mai seaduse alusel, tasuda hiljemalt 31. Detsembriks. Viivitajaid ootasid trahvid. Kuna maksud olid määratud eri vääringutes, siis oli lisatud kõikide käibivate rahade (tsaarirubla, duumarubla, Kerenski rubla, idarubla) kurss marga suhtes. (Aasmäe 1999:183) Esimene kinnisvaramaksu kohta käiv seadus oli Ajutise Valitsuse poolt 16. Aprillil 1919 a. vastu võetud seadus liikumata varanduste maksude kohta 1919. aastal (RT 1919, 28/29,68). Selles tunnistati kehtetuks Saksa sõjaväevõimude poolt 10. mail 1918 kehtestatud maa- ja
14 ideed. Erinevad omaksvõtjate kategooriad jagunevad tavaliselt normaaljaotuskõvera järgi (vt joonis 2). Rogersi innovatsiooni omaksvõtjate kategooriate käsitlus võimaldab kirjeldada erinevaid e-õppe omaksvõtjate gruppe kutseõpetajate hulgas. Keskseteks küsimusteks on, millised hoiakud ja väärtused iseloomustavad erinevaid õpetajate kategooriaid (nt varajasi kasutajaid ja viivitajaid)? Kuivõrd erinevad erinevate kutseõpetajate gruppide puhul e-õppe kasutamise viisid ja põhjused? Milliseid e-õppe kasutamist takistavaid barjääre võib erinevate gruppide puhul täheldada? Kas gruppe iseloomustavad erinevad ootused infrastruktuuri ja tugisüsteemide osas (nt pole innovaatoritele ja varajastele omaksvõtjatele nii oluline tugisüsteemide efektiivne toimimine kui nt hilise enamuse jaoks)? Mis motiveerib erinevaid gruppe e-õpet õpetamisel rakendama?
annaabi.ee 
