E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Võb olla,
et ta tulevat pävavalget enam ei nä. Kõgeaulist abtissi arvatakse õgusega püaks
naisterahvaks, kuidas võks ta siis
422
oma suures helduses keelata, et tüar isa surmavoodile tõtab?»
Kui käkjalg kõeles, viibis abtissi terav, varitsev pilk ütepuhku ta näl.
«Sa võad sellest asjast väa suurt osa?» küis abtiss luuravalt.
«Miks ei peaks ma sellest osa võma, kui mu vaene hära surmasuus vaagub ja igatsedes
ootab, et armsat last viimast korda näa saaks? Argu viivitagu kõgeauline abtiss aega, muidu
jä ab kõk hiljaks ja siis ei suuda miski kahetsus rasket õnetust enam heaks teha. Kui
kõgeauline abtiss seda sõmust ei tunne ja mind ei usalda, siis nädaku seda preili Agnesele.
Tema saab sõmust vististi äa tundma ja tõkumata minuga kaasa tulema.» «Arvad sa?» üles
abtiss kentsaka, vaevalt arusaadava naeratusega. «Kas sa preili Agnest nii häti tunned?»
Kui käkjalg veidi kohmetudes vastust otsis, kutsus abtiss näuvüega üe nunna enese