kahjustumise riisiko tähendab, et võlgnik peab kauba eest maksma, kuigi kaup on hävinenud või kahjustunud. Kohustuse võib täita ka kolmas isik, kui kohustus ei ole isikliku iseloomuga. Rahalise kohustuse võib täita sularahas või muul viisil, kui see on nii kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest e kasutusintress või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress e viivis. Nõude loovutamine võlausaldaja võib talle kuuluva nõude üle anda teisele isikule. 39. Lepingu rikkumise mõiste Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine, on kohustuse rikkumine. Kohustuse rikkumine annab kannatanud poolele õiguse rakendada õiguskaitsevahendeid, mille valik sõltub lepingut rikkunud poole vastutusest.
(nt andma kauba üle). Reeglina on täitmiskoht kohaks, kust alates läheb teisele lepingupoolele juhusliku kahjustamise või hävimise riisiko (nt võlgnik peab kauba eest maksma ka siis, kui see hävines tulekahjus). 34 Rahavõlgadelt tuleb üldjuhul maksta intressi: · kasuintress (nt pangas laenu võtmise puhul on intress tasu raha kasutamise eest) · viivisintress (nt viivis raamatukogus tähtaja ületamise eest) Kohustatud poolel võib olla mitu isikut. Osakohustusega on tegemist siis, kui kohustatud isikud peavad täitma ainult nendele langeva osa, solidaarsuskohustusega on aga tegemist siis, kui kohustatud isikud peavad täitma terve osa (ja sealjuures pole oluline, kas kõigi osa oli võrdne). Ühiskohustuse puhul ei saagi kohustatud isikud täita kohustust muidu, kui üheskoos (nt kvarteti liikmed saavad esitada muusikapala ainult neljakesi).
Täitmiskohaks nimetatakse kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo (nt andma kauba üle). Reeglina on täitmiskoht kohaks, kust alates läheb teisele lepingupoolele juhusliku kahjustamise või hävimise riisiko (nt võlgnik peab kauba eest maksma ka siis, kui see hävines tulekahjus). Rahavõlgadelt tuleb üldjuhul maksta intressi: · kasuintress (nt pangas laenu võtmise puhul on intress tasu raha kasutamise eest) · viivisintress (nt viivis raamatukogus tähtaja ületamise eest) Kohustatud poolel võib olla mitu isikut. Osakohustusega on tegemist siis, kui kohustatud isikud peavad täitma ainult nendele langeva osa, solidaarsuskohustusega on aga tegemist siis, kui kohustatud isikud peavad täitma terve osa (ja sealjuures pole oluline, kas kõigi osa oli võrdne). Ühiskohustuse puhul ei saagi kohustatud isikud täita kohustust muidu, kui üheskoos (nt kvarteti liikmed saavad esitada muusikapala ainult neljakesi).
läbimõtlematule laenuvõtmisele. Reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda laenutingimustega ja konsulteerida asjatundjaga. PROBLEEMID Finantseerimisasutuste registreerimiskohustus ei anna ülevaadet nende tegevusest Puudujäägid tarbijatele lepingueelse teabe andmisel Tarbija krediidivõime hindamine leiab praktikas aset üksnes 900 EUR suuremate summade laenamisel. VÕS viivise regulatsioon on deklaratiivne ja seadusjärgne viivisintress tegelikkuses kasutust ei leia. Laenuintressi arvestavad paljud kiirlaenuandjad laenu põhisummalt, mitte jäägilt. Kontrolli nõude headele kommetele vastavuse või tüüptingimuste õiguspärasuse üle kohtu enda initsiatiivil (kui kostja ei ole sellele tuginenud) reeglina ei teostata ja maksekäsu kiirmenetluses polegi seda võimalik teha, samas 80% kohtusse antud kiirlaenuvõlgu menetletakse kiirmenetluse korras.
rahasumma ulatuses. Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tseki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 3 sätestatu kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel.
Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tšeki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele maksta intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise
Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tseki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele maksta intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise
annaabi.ee 
