Tihtipeale nad lähevad selles nii kaugele, et nad oma tegeliku elu juurde ei jõuagi. Nad kogu aeg kindlustavad, et midagi ootamatut ei juhtuks. Enda kindlustamine kõige selle vastu, mida ei tohiks olla, saab tihtipeale nende inimeste tähtsaimaks elupõhimõtteks. Oma elu ja olukorra säilitamiseks näidatakse tihti üles suurt leidlikust (miks ei peaks muutuma jms). Üks oluline joon on veel see, et nad lõputult viiviatavad, kõhklevad, kahtlevad kõiges. Nad jäävad tihti ettevalmistusse toppama. Näiteks kui inimesel on vaja mingi otsus vastu võtta, siis ta nii kaua viivitab, kuni õige aeg mööda läheb. Psüühikas on olemas selline seaduspärasus, et kõik, mis inimene alla surub, seda tuleb ka tagasi hoida mingi energiaga. Mida rohkem seda koguneb, seda rohkem läheb inimesel tarvis energiat, et seda ka vaos hoida. Sundustega inimestel see tihtipeale nii on, et nad koguvad endasse hulgaliselt
Tihtipeale nad lähevad selles nii kaugele, et nad oma tegeliku elu juurde ei jõuagi. Nad kogu aeg kindlustavad, et midagi ootamatut ei juhtuks. Enda kindlustamine kõige selle vastu, mida ei tohiks olla, saab tihtipeale nende inimeste tähtsaimaks elupõhimõtteks. Oma elu ja olukorra säilitamiseks näidatakse tihti üles suurt leidlikust (miks ei peaks muutuma jms). Üks oluline joon on veel see, et nad lõputult viiviatavad, kõhklevad, kahtlevad kõiges. Nad jäävad tihti ettevalmistusse toppama. Näiteks kui inimesel on vaja mingi otsus vastu võtta, siis ta nii kaua viivitab, kuni õige aeg mööda läheb. Psüühikas on olemas selline seaduspärasus, et kõik, mis inimene alla surub, seda tuleb ka tagasi hoida mingi energiaga. Mida rohkem seda koguneb, seda rohkem läheb inimesel tarvis energiat, et seda ka vaos hoida. Sundustega inimestel see tihtipeale nii on, et nad koguvad endasse hulgaliselt
täielikult valitseda. Nad eelistavad enamasti selliseid eluaalasid, mis on seotud juhtimise ja võimuga. Näiteks korra, seaduse, autoriteedi nimel töötajad. Näiteks poliitikute seas on tihti sunduslike joontega inimesi. Inimestevahelistes suhetes teevad nad teistele pidevalt ettekirjutusi, millised nad peaksid olema. Eriti tuleb nende puhul välja põlvkondadevahelised probleemid. Sundustega tüüp arvab, et teine põlvkond elab valesti, mõtleb valesti jne. Nad lõputult viiviatavad, kõhklevad, kahtlevad kõiges. Nad jäävad tihti ettevalmistusse toppama. Näiteks kui inimesel on vaja mingi otsus vastu võtta, siis ta nii kaua viivitab, kuni õige aeg mööda läheb. Sundustega inimestel tihtipeale koguvad endasse hulgaliselt emotsioone, mida nad endale ei luba ja mingi hetk see pais võib järele anda. See võib kaasa tuua suuri probleeme. Sundustega inimesed tahavad teha kõike õigesti. Seda hirmu nad enamasti ise ei teadvusta. Tihtipeale on
nad püüdlevad, et seda kontrolli kindlustada. Tihtipeale nad lähevad selles nii kaugele, et nad oma tegeliku elu juurde ei jõuagi. Nad kogu aeg kindlustavad, et midagi ootamatut ei juhtuks. Enda kindlustamine kõige selle vastu, mida ei tohiks olla, saab tihtipeale nende inimeste tähtsaimaks elupõhimõtteks. Oma elu ja olukorra säilitamiseks näidatakse tihti üles suurt leidlikust (miks ei peaks muutuma jms). Üks oluline joon on veel see, et nad lõputult viiviatavad, kõhklevad, kahtlevad kõiges. Nad jäävad tihti ettevalmistusse toppama. Näiteks kui inimesel on vaja mingi otsus vastu võtta, siis ta nii kaua viivitab, kuni õige aeg mööda läheb. Psüühikas on olemas selline seaduspärasus, et kõik, mis inimene alla surub, seda tuleb ka tagasi hoida mingi energiaga. Mida rohkem seda koguneb, seda rohkem läheb inimesel tarvis energiat, et seda ka vaos hoida.