Nimetu
kvartetti, kirjutatud aastatel 18061810) ja hiliseid keelpillikvartette (viis kvartetti ja "Suur
fuuga", kirjutatud aastatel 18231826). Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles
19. sajandi teisel poolel. Tema kaasaegsed pidasid nende meeleolude vaheldumisi häirivateks,
samuti ei meeldinud neile teravate kooskõlade eelistamine, vormitult pikad fraasid ega
ebaharmooniline polüfoonia.[93]
Kümnest viiulisonaadist üheksa komponeeris ta vahemikus 17971803. Algselt nimetati neid
teoseid tihtipeale "sonaadiks klaverile koos viiuliga" või isegi "sonaadiks klaverile viiuli
saatega". Tema viiulisonaadid ei osutunud populaarseks: dünaamikakontrastid, üllatuslikud
modulatsioonid ja uudsed rütmid sundisid kriitikuid nimetama Beethoveni viiulisonaate liiga
koolmeisterlikeks ja ebameloodilisteks.[94]
Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe