· 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: Kohvikantaat ja Talupojakantaat INSTRUMENTAALMUUSIKA TEOSED · 6 Brandenburgi kontserti. · 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvertüürsüidid). · Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas: · 6 inglise süiti; · 6 prantsuse süiti; · 6 itaalia süiti (partiitat); · "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa. · 6 tsellosüiti. · Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad). · Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. KASUTATUD ALLIKAD · https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_sebastian_bach_ja ne.htm TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
- `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil nad vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. - 6 Brandenburgi kontserti - Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid. - soolosonaadid, partita`d Kammermuusikat lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril,
Seal õpetas ta kompositsiooni 1740-ni. 1713-st. kirjutas oopereid; saavutas rahvusvahelise tuntuse. Kasutas esimesena ritornello vormi, mis hiljem muutus kiiretes orkestrikontsertide osades üldkasutatavaks. Alates aastast 1740 oli ta Viinis kuningas Charles VI õukonnamuusik. Teda nimetati ka "punaseks preestriks" Noorena õppis Vivaldi juures J.S.Bach, see jättis tugeva jälje ka Bachi edasisse loomingusse.Mõned Vivaldi viiulikontserdid on säilinud Bachi poolt klavessiinile ümber kirjutatuna . Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Looming Vivaldi on kirjutanud üle 500 concerto grosso. Ta on kirjutanud ka kontserte, ca 70 sonaati, ligi 45 ooperit, millest vähesed on säilinud; mitmeid keelpillikvartette ning kantaate. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Kontserdid Mandoliinile · "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425
Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Tuntuim oreliteos ,,Toccata d-moll" Klaviirimuusika. 2 suurteost: lastele mõeldud üpik ,,Anna Magdalena vihik", täiskasvanutele mõeldud ,,HTK hästitempereeritud klaviir". Tempereerima tähendab häälestama. Orkestrikontserdid: 6 Brandenburgi kontserti. kõige tuntum on nr 3. Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ,,Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit. Helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna.
osa sonaat-allegro vormis · Peateema-c-mollis · Kõrvalteema-Es-mollis o 17. sajandil sai alguse o Haydn ja Mozart o Beethoven ,,Pateetiline sonaat" · Instrumentaalkontsert o soolopillile sümf/kammerork. saatel o 1. osa sonaat-allegro vormis o kiire-aeglane-kiire o solist saab demonstreerida oskusi o avalikud kontsertid kujunesid välja sellest o Viiulikontserdid-Vivaldi o Mozart o Griegi Klaverikontsert a-moll · Keelpillikvartett o 4-osaline sonaaditsükkel o 4-inimest (I viiul, II viiul, altviiul, tsello) · Avamäng o sissejuhatav muusikapala o itaaliatüüp: kiire-aeglane-kiire o prants.tüüp: aeglane-kiire-aeglane o sonaat-allegro vorm o al. 19. saj muutus teoseks o Beethoven ,,Egmont" · Sümfoonia o 4-osaline suurteos sümf. ork 1
Mozart 1778. aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 2. Serenaad. ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 3. Viiulikontserdid. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsismiperioodi instrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". 4. Ooperid. Mozart oli klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Ooperite ainestik on enamasti minevikust, kui on ka paar ooperit sellest ajast, kui ise elas. Armastuse ja headuse teema. ,,Figaro pulm" valmis viie kuuga. Seal on
Tema muusikat tuntakse terves maailmas ja ta on jätnud üle 600 teose (osa pole säilinud). Pärast surma jagunesid Mozarti teosed üle Euroopa laiali. Looming Mozarti loomingu saab jagada: 1) Sümfooniad kirjutas üle 40 sümfoonia. ,,Jupiteri sümfoonia" ehk 41. sümfoonia ja 40. sümfoonia on kõige tähtsamad ja tuntumad. 2) Serenaad mitmeosaline instrumentaalteos ansamblile vabas õhus esitasmiseks. Nt. ,,Väike öömuusika". 3) Viiulikontserdid 1775. aastal kirjutas järjestikku viis ja järgmisel aastal lisandus kuues viiulikontsert, mida peetakse klassitsismi perioodi instrumentaalmuusika tippteosteks. 4) Ooperid Mozart on klassikalise ooperi alusepanija. Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on neis tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid, kuid tema tegelased on elulähedasemad. Muusika on väga viisirikas ja kauni meloodiaga
1721. aastal kogus Bach kokku oma kuus parimat orkestriteost ning saatis need pühendusega Brandenburgi markkrahvile. Kuigi kontserte Brandenburgi õukonnas kunagi ei esitatud, osalt kontsertide ebatavaliste koosseisude tõttu, hakati neid hiljem nimetama Brandenburgi kontsertideks. Brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti virtuoosseks solistiks klavessiin, mistõttu peetakse seda muuhulgas muusikaajaloo esimeseks klahvpillikontserdiks. Olulisel kohal Bachi orkestriloomingus on tema viiulikontserdid, neist tuntuim on Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja basso continuole, d-moll, BWV 1043. Paljudest viiulikontsertidest kirjutas Bach Leipzigis ka töötlused klavessiinile ja orkestrile. Kui Bachi kontsertides on tunda tugevaid itaalia barokkmuusika mõjutusi, siis neljas säilinud orkestrisüidis on helilooja jäljendanud prantsuse muusikat. Bachi orkestrisüite nimetatakse ka uvertüürsüitideks, sest kõik nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks
meloodias ja harmoonias ning mida nimetab konstruktiivseks intervalliks. Selleks on tal enamasti kvart: kvardikäigud meloodias, kvartharmoonia. Veel märksõnu: modernne helikeel, esineb nii polütonaalsust kui ka polümodaalsust (tänu rahvamuusikale). Loomingus on tähtsal kohal kammermuusika: Kuus keelpillikvartetti; Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale; Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele; Sonaat sooloviiulile. Teosed orkestrile: Klaverikontserdid (3), viiulikontserdid (2), vioolakontsert. Tuntuim teos Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille. Seetõttu loonud sonaate ja kontserte paljudele erinevatele pillidele ja oli hea orkestritundja. Laia silmaringi ja teoreetiliste huvidega keskaja filosoofia, teoloogia, muusikateooria. Oli suur kontrapunktimeister (eeskujuks
: 30 oratooriumi Üle 40 oreliteose, (ingliskeelne tekst, 2,3häälsed edukad juba invetsioonid, Süidid, 6 eluajal, kesksel Brandeburgi kontserti, kohal Juudi rahva orkestrisüidid, kannatused), 18 viiulikontserdid, CGd, kontserdid klavessiinikontserdid. orelile ja orkestrile, orkestrisüidid
· u 300 vaimulikku kantaati · Missa h-moll · 20 ilmalikku kantaati Instrumentaalmuusika: · 6 Brandenburgi kontserti · 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvetüürsüidid) · Suur hulk klaviirimuusikat · 6 tsellosüiti · "Fuugakunst", BWV 1080 · "Muusikaline ohver", BWV 1079 · Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad) · Viiulikontserdid, neist säilinud kolm Orelimuusika: · 6.Triosonaati orelil · Tokaata ja Fuuga d-moll · 18 Koraali · 6 Schübler-Chorale. Klaviirmuusika: · Goldberg-variatsioonid · Muusikaline ohver · Fuuga kunst · Clavierübung - Klaviiri harjutus Orkestrimuusika: · 4 süiti · Brandenburgi kontserdid Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Lisa 1 Johann Sebastian Bach J.S
k6igismaioor-ja minoorhelistikes) siiidjd",,,Prantsuse ,,lnglise s[idid,,,6 partita,t 5.ruro.r,lldiirimLru.i korrl n k iriu , a lu , lK ^ rh F nki.u rB . r,h , p o jd du ljd e d . . mil 'r!rodldrdrppcrludJn pi imtingutd lompo..,iooniofpi,1i.cl.. 6 Brandenburgi kontscrti orkestrisiiidid, viiulikontserdid, klavessi inikontserdid 30 juhatadaolid kirjutas Bach Kdthenisja Leipzigis'kus tema OrkestrimuLisikat v6gaheadorkestrid. - soolosonaadid, Partita'd KammermLlusikatl6iBachpeamiseltKiithenis'kusta6ukonnakapellmeistrina r.ikariasoma looming,lgaSukonnavilgastmuusikaelu'
- `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil nad vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. - 6 Brandenburgi kontserti - Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid. - soolosonaadid, partita`d Kammermuusikat lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul
INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti 4 orkestrisüiti viiulikontserdid klavessiinikontserdid 4. Kammermuusika 6 sonaati ja partiitat sooloviiulile 6 süiti soolotsellole sonaat sooloflöödile ansamblisonaadid "Muusikaline ohver" "Fuugakunst" 8 Bach'i viimane teos Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on
Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil nad vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. - 6 Brandenburgi kontserti - Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid. - soolosonaadid, partita`d 10 10 Kammermuusikat lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on
INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti 4 orkestrisüiti viiulikontserdid klavessiinikontserdid 4. Kammermuusika 6 sonaati ja partiitat sooloviiulile 6 süiti soolotsellole sonaat sooloflöödile ansamblisonaadid "Muusikaline ohver" "Fuugakunst" Kokkuvõte Bach ei ole midagi kirjutanud midagi teatr; tema muusika on suuremalt jaolt vaimulik. Näiteks tuli tal elu ühel perioodil viis aastat järjest iga nädal anda üks vaimulik kooriteos ja kuna tal
,,Kohvikantaat") · ,,Jõuluoratoorium" · 6 motetti Instrumentaalmuusika · Üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia' d) · 2- ja 3- häälsed inventsioonid · ,,Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik", ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" · ,,Hästitempereeritud klaviir" I, II · ,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid", 6 partia' t · 6 Brandenburgi kontserti · Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid · Soolosonaadid, partita' d Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina; suur osa klaviirimuusikast ja kammermuusikast on kirjutatud Köthenis. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ,,Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos.
20022007 Inglismaal, osalenud ka Tobiase Keelpillikvarteti töös. Solistina on Kerem esinenud mitmete orkestrite ees, sh Tallinna Kammerorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Brandenburg Sinfonia ja Southbank Sinfonia. Tema repertuaari kuulub arvuka kammermuusika kõrval ka Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Pjotr Tsaikovski, Felix Mendelssohn Bartholdy, Max Bruchi, Camille Saint-Saënsi, Henri Vieuxtemps'i, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Mihailo Trandafilovski viiulikontserdid. Lisaks üleastumistele Eestis on kontserdireisid Keremi viinud Soome, Austriasse, Saksamaale, Lätti ja Inglismaale.12 Teosed · 3 sümfooniat · 3 sonaati viiulile ja klaverile · 9 keelpillikvartetti · orkestrimuusikat · kammermuusikat13 12 http://www.emic.ee/mihkel-kerem-est 13 Sama allikas 12 Raimo Kangro Raimo Kangro sündis 21
Algul sai õpetust oma vanema venna käest, hiljem olid eeskujuks Põhja-Saksa suured organistid. Oreliloomingus ta ühendas saksa erinevate koolkondade stiilid. Arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seepärast võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tuntuim: Toccata d- moll. 11 Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. Kirjuats neid hulga Köthenis. 1730. aastatel on ta Leipzigis paljud neist ümber töötanud klavessiinikontsrtideks. Nendest algabki klahvpillikontserdi ajalugu. 3. Georg Friedrich Händel. Elu sõltub teiste arvamusest. Saksamaal sündinud inglise helilooja. Sündis Halles. H. muusikuelu kujunemisel oli suur roll hertsogil. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla
annaabi.ee 
