.. Surra võib looja, kuid mitte tema loodu. Luuletuses ,,Magaja" ütleb Talvik sõnad, mis jäädvustavad tema loomingu püsivuse: Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Kasutatud kirjandus: Grabbi, H. Tulgu uus taevas. Tln: Virgela, 1999. Muru, K. Vaateid kolmest aknast. Tln: Eesti Raamat, 1975. Neithal, R. Mis on mis kirjanduses. Tln: Koolibri, 1999. Ristikivi, K. Viimne Vabadus. Rapla: Ilmamaa, 1996. Sivonen, E. Väike viiteleksikon. Tln: Ilo, 1996. Sööt, B. Kirjandusteooria lühikursus. Tln: Valgus, 1966. Talvik, H. Luuletused. Tln: Eesti Raamat, 1988.
.." nii ütleb üks teine traagilise saatusega luuletaja A. Alliksaar. Tõeline looming elab üle oma looja. Ikka uuesti avastatakse seda enda jaoks, ikka uuesti tõuseb see tuhast nagu Heiti Talviku föönikski ja võidab surma. Kasutatud kirjandus: Grabbi, H. Tulgu uus taevas. Tln: Virgela, 1999. Muru, K. Vaateid kolmest aknast. Tln: Eesti Raamat, 1975. Neithal, R. Mis on mis kirjanduses. Tln: Koolibri, 1999. Ristikivi, K. Viimne Vabadus. Rapla: Ilmamaa, 1996. Sivonen, E. Väike viiteleksikon. Tln: Ilo, 1996. Sööt, B. Kirjandusteooria lühikursus. Tln: Valgus, 1966. Talvik, H. Luuletused. Tln: Eesti Raamat, 1988