erinevad stiilikihid: ajalooline keeleuuendus, autori uusmoodustised, kõnekeel, paatoslik retoonika jne. Ka võiks viidata veel Sinijärve puhul tema suhtele angloameerika kultuuriga ja hard rockiga. Sinijärv on üks neid, kelle puhul see mõju on olnud vaieldamatu. Lisaks vihjelistele tsitaatsõnadele, siia-sinna sisselipsavatele ingliskeelsetele lausejuppidele, on Sinijärve luulel teatud mõttes ka sarnane tonaalsus omaaegsete parimate rockibändidega. "Varjus ja viisnurgas" on Sinijärv avaldanud kauneid ja hardaid armastusluuletusi, aga samas ka indiviidi ja ühiskonna suhet lahkavaid värsse. Indiviidi tõstab Sinijärv ühiskonnast kõrgemale, sootsiumi ja isiku vahekord tema meelest saabki olla vaid eitus. Armastusluuletustes on Sinijärv aga romantik, trubaduur, kelle lauludesse lõikuvad ka enesepiitsutajalikud masohhistlikud meeleolud. Sinijärv leiab, et ilu ja kunst sünnib läbi patu. Peab olema vaev ja ahastus,
Uued värsid kõnelevad leinalisest endassepöördumisest. Ka tõlkimiseks valitud värssides on tusameelsed intonatsioonid. Kõige ulatuslikum eestindus neil aastail oli H. Ibseni ,,Peer Gynt" (1938). 1940. aastal pärast kodniku võimu kukutamist asus Under tõlkima Nõukogude Liidu rahvaste luulet VOKS-i poolt avaldamiseks saadetud valikust. Tõlkeid vene, gruusia, mordva ja tsetseeni-ingusi luuletajate värssidest ilmus 1940.-1941. aastal ,,Loomingus" ja ,,Viisnurgas". Peagi aga koondus Underi tähelepanu Lermontovile, kelle vabadusejanuline, jõulise rütmiga luule oli teda köitnud juba noorpõlves. Underi kõrgkvaliteedilises tõlkes ilmus 1941. aastal Lermontovi ,,Valik luuletusi", millega tähistati suure poeedi 100. surma- aastapäeva. Marie Underi viimane kodumaal ilmunud luuleraamat ,,Mureliku suuga" (1942) ilmus juba okupatsiooniaegse sõjategelikkuse süngel taustal, sisaldades värsse 1935-1942.
annaabi.ee 
