Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel
moekunstnikule ka Kuldnõela auhinna 8. 6 Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1. Kaheksakand Kaheksakand on kaheksanurkne geomeetriline ornament (vt pilte 1 ja 2). Sarnast ornamenti nimetatakse ka oktagooniks, koidutäheks, kahekordseks viisnurgaks, õnnetäheks ja muhu männiks. Kaheksakanda kooti, tikiti ja heegeldati riideesemetele. Vähemal määral võib kaheksakanda kohata puu- ja metallesemetel ning savinõudel. 9 Pilt 1. Kaheksakand kindal10 Pilt 2. Kaheksakand kirjana11 2.1.Kaheksakanna päritolu Ornamendi tähendus sõltub väga palju sellest, kust see pärineb. Sedasi teame risti puhul, et vanadel eestlastel oli ristil juba enne risiusu tulekut olemas kindel tähendus. Samamoodi saab
1935 toimus riiklik propagandaüritus Raamatuaasta. Auhinna said Tammsaare, Metsanurk, Suits, Hugo Raudsepp. 1937-1938 ilmus 2 uut ajakirja. Tartus ajakiri ,,Akadeemia", mis anti välja Eesti Üliõpilasseltside liidu poolt. Avaldati üliõpilaste loomingut.1937 anti Tallinnas välja ajakiri ,,Varamu", toimetajaks Visnapuu. Kritiseeriti teisitimõtlejaid, poliitiline ajakiri. 1939 muutus riigivõimu muutuse tagajärjel ka perioodika. Sama nime all jätkas vaid Looming. Varamu muudeti Viisnurgaks. Ajakirjad Eesti Keel ja Eesti Kirjandus ühendati Eesti Keeleks ja Kirjanduseks. II Msga algas heitlik periood. 1940 juunis astus tagasi valitsus. Barbarus astus poliitikasse. Kultuuris toimusid ümberkorraldused. Tsensuur pandi peale. Luba trükkida oli pigem erand. Sellest ajast ilmus umbes 6 raamatut aastas. Tähtsamad nimed Ristikivi, Gailit, Tuglas. 1920-30 aastad olid realistliku romaani kõrghetked. Kirjanikest Tammsaare, Metsanurk, August Mälk, Karl Ristikivi, Gailit, Luts.