mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt. ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud. ,,Maailm on ilusaid naisi täis, Kuid üks on, keda ihkan ma."
looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi.Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908). "Tuulemaa". Kahe luuletuskogu avaldamise vahel oli Suitsu esteetilistes vaadetes toimunud põhilisi suunamuutusi. Luuletuste saamislugu jälgides võib tähele
luuletusi, armastus ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogudeeelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi. Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908). "Tuulemaa". Kahe luuletuskogu avaldamise vahel oli Suitsu esteetilistes vaadetes toimunud põhilisi suunamuutusi. Luuletuste saamislugu jälgides võib tähele panna
annaabi.ee 
