Reisikiri
Siiski, on hetki, mil kaovad jaapanlaste rafineeritus ja häbelikkus. Need hetked saabuvad tavaliselt
pärast paari klaasi saket (riisivein). Purjus kodanikule on lubatud paljud asjad, mille peale muidu
kulmu kortsutataks, kasvõi näiteks tänaval urineerimine (kui sa just naine pole). Ja pidutseda neile
meeldib.
Veel üks mu arust kõnekas tähelepanek, mis räägib nende sõbralikust loomusest nii mõndagi. Kord
ühel karaoke-peol, jäin mõttesse kuulates noormeest, kel viisipidamisest vähimatki aimu polnud,
kuid kes sellest hoolimata täiel rinnal andunult oma lemmiklaulu esitas ja kuigi tema mikrofonist
võimendatud kakofoonia kõrva kriipis, ei tulnud kellelgi pähegi tema poole ühtki halvustavat ega
kriitilist sõna visata - kõik hoopis plaksutasid tunnustavalt kui ta lauluga ühele poole sai.
Tal polnud kordagi mõttessegi tulnud oma talendi puudumist häbeneda. Kodumaal poleks selline
olukord võimalik, mõtlesin