Taarausu juhtide (eeskätt Marta Lepp-Utuste) välja töötatud stsenaariumide järgi toimetati abielu pühitsemist, surnu ärasaatmist ning teisi kombetalitusi ja rituaale. Tähistati mitmeid rahvuslikke-usulisi tähtpäevi, millest olulisem oli Jüriöö ülestõusu mälestuspäev. Jüriöö mälestuseks rajati Sõjamäe hiis. Taaralased võtsid kasutusele ajaarvamise, mis algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisest; üksteist kõnetades kasutasid nad "härra" ja "proua" asemel viisakusvormeleid "isand" ja "emand". Aktiivne oli taarausuliste seltsielu ja taidlus. 1930. aastate lõpul liikumise aktiivsus mõnevõrra vähenes. Marta Lepp-Utuste suri 1940, mitu taarausuliste liikumise juhti langes nõukogude repressioonide ohvriks, Kustas Utuste arreteeriti ning tema saatus on teadmata. Viimane mõjukas taaralane Hengo Tulnola suri 1986. Paguluses on mõned taarausulised püüdnud liikumist elus hoida; 1990. aastatest alates
Mõnutundmisega seotud verbid: proovi, tunne, naudi, kasuta. Püüavad saavutada tarbija tähelepanu ja meelespidamist: vaata, näe, pea meeles, ära unusta. Samas on palju tundeverbidest moodustatud imperatiive, mida muudes tekstides ei saa üldse imperatiiviga seostada: võida või naudi – mõlemad lihtsalt juhtuvad, selleks ei saa päriselus käsku anda. Reklaamikeeles pole viisakust. Pealetükkivat otseütlemist ei püütagi vältida. Viisakusvormeleid, nagu palun, pole. Ei kasutata ka teisi sooviavaldamise käskimise viisakusvorme: kas sa võiksid … ? ole kena ja … . Meie kultuuris pole tavaks kasutada viisakuvormeleid, kui käsk on kuulaja huvides. Viisakas on vaja olla, kui puudutab ennast. Reklaamijad püüavad näidata käske nii, nagu käsutäitmine oleks meie huvides. Enamik käske on mõttekad, kui nad on kirjutaja huvides, siiski püüavad nad esitad meile sellistes huvides, millest oleks kasu lugejatele/kuulajatele
annaabi.ee 
