andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile). Ajendid, kuidas seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes. 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson)
3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1. Kvaliteet (Quality) 2. Kvantiteet (Quantity) 3. Asjakohasus (Relation) 4. Viis/laad (Manner) 15. küsimus Ajendid viisakusteooriate loomiseks: 1. Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? 2. Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? (Näiteks "tu"/"vous" vastandus, konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses) 16. küsimus "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Termin pärineb Erving Goffmanilt · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi
järgida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Instrumentaalne koostöö. Väjendub neljas maksiimis: kvaliteet (ära valeta, ära anna informatsiooni, mille kohta pole piisavalt tõendeid), kvantiteet (anna täpselt nii palju infot, kui hetkel vaja), asjakohasus (anna asjakohast infot), laad (väljendu selgelt, arusaadavalt, lühidalt). 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1) Eesmärgiks seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist (B jätab ütlemata, et bensiinijaam on remondis). 2) Eesmärgiks seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes (konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses). 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson). ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt.
Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis:1) Kvaliteet (ära valeta; ära anna infot, milles pole kindel) 2) Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem infot kui tarvis) 3) Asjakohasus (anna relevantset infot) 4) Viis/laad (ole selge, väljendu lühidalt) 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1) Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? 2) Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi
vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. i. Kvaliteet (Quality) - ära valeta, ära anna infot, milles kindel pole ii. Kvantiteet (Quantity) - ära anna infot rohkem ega vähem, kui tarvis iii. Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni iv. Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt. 15. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? a. Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? b. Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 16. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) a. Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. i. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma
Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1)Kvaliteet (Quality) - ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel 2) Kvantiteet (Quantity) - ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis 3)Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni 4)Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)
Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. 1)Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. 2)Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 14
Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist? 12. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image) · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi
Pierre Bourdieu: praktiline teadmine pole sama, mis praktikateooria. Põhiliselt toimib kultuurielu sellepärast, et me ei tea, kuidas see toimib (Marcel Mauss "The Gift: the form and reason for exchange in archaic societies" London, 1990) vrd sünnipäevakingid, jõulukingid. Teadvustamata, kuid ranged reeglid. Kultuur ei saaks toimida, kui (kõik) reeglid oleks teadvustatud. Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama teoreetilistena. Sama nt. viisakusteooriate puhul: viisakushinnangute (tekke)mehhanismide asemel kaldub teooria kirjeldama teadvustatud (sageli etiketiõpikutes fikseeritud) viisakusnorme. Kultuur: mitte lõpp-produkt, vaid protsess, pidevaid vaidlusi tekitav väli Foucault: kultuurivorme ei saa võtta kui sabloone või väliskujusid, mis meelelistele andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest formatsioonireegleid ühendavad eneses eri tasandite kollektiivsed ideed vastavate ühiskondlike praktikatega