Kultuuridevaheline kommunikatsioon
("tolerance of talk"). Uus mõiste: õigus kuulata. (NB! Vahepealse kümne aasta jooksul oli
soomlaste enesehinnang tugevasti tõusnud).
Kogu eestlaste vestluskäitumise ja viisakuskäitumise võib (üldistades) kokku võtta
põhimõttesse: kõneldakse siis, kui selleks on tarvidus. Nt "tere"-l ja kõnetusel vähemalt kaks
funktsiooni: instrumentaalne (tähelepanu püüdmine) ja faatiline-interaktiivne
(viisakusfunktsioon, soojade suhete hoidmine). Kui esimene funktsioon on täidetud, eestlane
tavaliselt ei tereta ega kõneta, asub kohe probleemi juurde. Default-olukord, mida ei peeta
kultuuri sees ebaviisakaks.
Sama kehtib komplimentide vähesuse kohta (eesti keeles "kompliment" võõrsõna), "kuidas
läheb?" reeglina tõeline küsimus, mitte igapäevane tervitus. Sõprade vahel on valdav otsene
suhtlustiil (isegi bald-on-record, mitte positiivne viisakus), väliuuringud on näidanud, et
annaabi.ee 
