Läbirääkimiste psühholoogia
B arvab,
et tegelikult on sellel inimesel väga vaja kellegagi jagada oma lõbusust. Ning paistab
otsustab B ma tundun talle selleks sobiva partnerina. Ja kuivõrd ta ise ei ole vastu
kellegagi vestelda, otsustab ta pöörduda küsimusega A poole. See küsimus võib kõlada
erinevalt, kuid mõte on üks: mis seal ajalehes küll sellist kirjutatakse, et naerma ajab? A
omaltpoolt tuleb tagasi B peegeldamise juurde oma teadvuses, et täpsustada kas ta ei
andnud tundmatule põhjust viisakusetuseks ning kas ta on see kuulaja kellega on meeldiv
jagada oma lõbusust? Ei, ei ole tõdeb A. Ta vastab vaoshoitult: Ah, niisama ning
süveneb ajalehe lugemisse.
Vastastikune informeerimine tundub olevat lõpetatud, kuid kas toimus vastastikune välja
lülitamine? Ma eksisin, mõtleb nüüd B. Ei võtnud teda sellisena nagu ta on või ma ei
valinud siis küsimusele õiget tooni. Ta on kaotanud julguse ning süüdistab end, et
pöördus tundmatu inimese poole
annaabi.ee 
