viise. ·Tavaliselt lõigatakse detaili mõtteliselt tasapinnaga. · Mõttelise tasapinnaga lõikamise tulemusena saadakse, kas ekraaniga kokkupuutuva osa, mida nimetatakse ristlõikeks või kogu lõikamisest järelejäänud osa, mis on lõige. Lõikamine mõttelise tasapinnaga · Olenevalt detaili kujutise ja ristlõike vastastikusest paigutusest eristatakse pealejoonistatud ja välja toodud ristlõiked · Detailide lõikepinnad viirutatakse · Viirutus sõltub detaili materjalis · Metallist detailid viirutatakse peente paralleeljoontega, mille vahekaugus on 1-10mm (olenevalt viirutatava pinna suurusest) ja üldjuhul tõmmatakse need 45° nurga all · Puitdetailide lõigete viirutamiseks kasutatakse vabakäejooni, mis imiteerivad puidu tekstuuri. · Risti või piki lõigatud puidu puhul kasutatakse erinevat viiruutust.
Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht- tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga. Lõikepinnad joonisel viirutatakse. Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse frontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne külgekraaniga, saadakse profiillõige. Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ühegagi põhilistest ekraanidest, saadakse kaldlõige.
Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht-tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga. Lõikepinnad joonisel viirutatakse. Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse frontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne külgekraaniga, saadakse profiillõige. Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ühegagi põhilistest ekraanidest, saadakse kaldlõige.
Sisemaailma osa vaatleminem et näha, mis osad peegelduvad afektiivses ja kognitiivses maailmas???? Kuidas joonistusi interpreteerida? Joonistuste.......figuurid jms???? Vabajoonistuse test- juhend, pliiats, paber......? Mis näitab, et laps on agressiivne? Jäsemete asümeetria, ühendamata (seostamata) kehaosad. Kehaosade kujutamine poolikutena. Monstrumite joonistamine. Genitaalide joonistamine. Äng, üldine ebakindlus? Kuidas käsi väriseb. Joonistust viirutatakse, kehaosad viirutatakse. Vaadatakse ka joont. Pinged? Tugev joon. Maapind. Pilvede joonistamine. Arglikkus, endassetõmbumine? Väikesed figuurid, lehe allosas. Jäetakse ära näo elemente. Laste joonistuste areng selle järgi, kuidas ja mida nad joonistavad. Kõige pealt kritselduste periood. Kui laps saab kätte pintsli/pliiatis tõmbab joone. Eesmärk pole kritseldus, vaid saada kontrast. Laste joonistused on kultuuriuniversaalsed. Edasi hakkab laps kasutama diagramme
lõikudeks; – MEASURE – joon-objekti jaotamine etteantud pikkusega lõikudeks (viimane lõik võib lühem olla) – REGION – ala, piirkonna kujundamine (sellel on välispiir ja sees võivad „saared” olla); – REVCLOUD – pilvejoon, Ameerikas kasutatakse väljatoodud elemendi ala ala piiramiseks – WIPEOUT – ala kujundamine, mille välispiir viirutatakse teatud laiusega väljaspoole; – 3DPOLY – ruumiline liitjoon, töötab ka tasandil; – HELIX –spiraal, töötab nii ruumis kui ka tasandil; – DONUT – rõngas (seib) või ketas . . . . . . . . . . . . . . . . ÜLESANNE I Pinnatükk 123 Tööriistakast Modify
annaabi.ee 
