KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid.
organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega
RINIIT SÜMPTOMID Väsimus, peavalu, külmavärinad Ninakinnisus, ninaeritis, aevastamine, köha Valutundlikkus nina piirkonnas Kestvus 5 – 7 päeva Üle poolte võib kaasneda köha, mis võib kesta 10 – 25 päeva. RAVI: Inhalatsioonid NaCl 0,9% Ninna pihustatavad soolalahused ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani. SÜMPTOMID Kerge: Kuiv, kähe, HAUKUV köha Kerge inspiratoorne düspnoe, vaevused suurenevad öösel Keskmise raskusega: Jätkuv kuiv, kähe, haukuv köha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis Hingamise abilihaste kasutamine Raske: Jätkuv kuiv, haukuv kõha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis
Tome 6-12h pärast esimest annust. Maksimaalne toime saabub mõne päeva kuni nädalaga. Leukotrieenide retseptorite antagonistid: takistavad leukotrieenide toimet retseptorite blokaadiga. Kõrvaltoimeid annavad vähe. Antikolinergilised ravimid: Ipratroopiumbromiid. M-kolinoretseptorite blokaator. Ninaepiteelis paiknevatele M-kolinoretseptorite blokaad vähendab efektiivselt sekreedi eritumist. Tõhus nii allergilise kui ka mitteallergilise nt viirusinfektsiooni poolt põhjustatud rinorröa korral. Kiire toime algus. Vajadusel dekongestantid lühiajaliseks kasutamiseks: Jaotuvad niasiseteks ja suukaudseteks. Füsioloogiline lahus nina loputamiseks: Väga hästi talutavad, võib kasutada lastel ja rasedatel. 8. Millised ravimid on esmavalikus allergilise riniidi ravis, kui esinevad nõrgad ja/või episoodilised sümptomid? Nõrgad ja episoodilised sümptomid on leevendatavad enamasti H-1 blokaatoritega (2-5 h
a) Farmakokineetika ▪ plasmas terapeutiline kontsentratsioon,mis võtab maha bronhospasmi on 15 g/ml, aga juba > 20 g/ml – toksiline st terapeutiline laius väga väike. Üledoosi korral stimuleeriv toime südamele (arütmia, tahhükardia), toime KNS-le (läbi HEB) – toob kaasa krampide tekke ▪ metaboliseerub maksas - plasma kontsentratsioon ja t½ maksa düsfunktsiooni ja viirusinfektsiooni korral. ▪ kliirens sõltub toidust, suitsetamisest, vanusest, haigustest ja teistest maksas metaboliseeruvatest ravimitest. Maksahaigused ja neeruhaigused mõjutavad kliirensit. b) Kõrvaltoimed: ▪ positiivne krono- ja inotroopne efekt südamele ▪ KNS stimulatsioon ▪ gastrointestinaalsed häired - kõhulahtisus • Aminofülliin e. eufülliin (Aminophyllinum s
Temal on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP seondub DNA väiksese valku, rikub DNA normaalse dupleksi struktuuri, koolutades/väänates DNAd oluliselt. 9. eIF1 (15 kDa) koos eIF1A-ga (16 kDa) on vajalik 43S-i skaneerimiseks mRNA-l. eIF2 (koosneb 3 valgust: a - 35 kDa, b - 38 kDa ja g -52 kDa). a alaühiku fosforüleerimine inhibeerib translatsiooni initsatsiooni peatades eIF2-GTP kompleksi tekke. See fosforüleerimine kutsutakse esile näiteks viirusinfektsiooni korral, et pidurdada viiruse elutsüklit rakus. b ja g alaühik osalevad Met-tRNAi ja GTP sidumisel. Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog. eIF2B (5 alaühikut). Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l. eIF3 (8-10 alaühikut, 650 kDa). Seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase sel seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF4A (25 kDa). RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. eIF4B (80 kDa). Stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E (24 kDa)
Isosüümide ja retseptorite alatüüpide tuvastamine, mis viivad selektiivsemate ravimite tegemiseni. Inimese geeniprojekt aitas kaasa sadade uute valkude avastamisele. Sihtmärkvalkude molekulaarsete mehhanismide uurimine - valkude modimine üksikute AH-de vahetamise teel, mis aitab selgitada üksikute jääkide rolli ensüümkatalüüsis või retseptoriga seostumises. Somaatiline geeniteraapia - transportviiruse kasutamine terve geeni sisse viimisel rakkudesse, kus antud geen on vigane. Viirusinfektsiooni järel ühineb terve geen peremeesraku DNA-ga ning allub seejärel loomulikele protsessidele. Suur perpektiiv. Loeng IV Neli signaalmolekulide rühma Neutrotransmitterid - närviimpulsi ülekandeks närviraku poolt toodetud signaalmolekulid, mis toimivad teise närvi-, lihas- või eritusrakule spetsiaalselt välja arenenud kontaktkohtades - sünapsides. Atsetüülkoliin, noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin, histamiin, serotoniin, glutaminhape Hormoonid
Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin, mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga, kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral tunneme iiveldust ja nõrkust, higistame, hingeldame ja võib ka minestada. See tekib väga tugeval kehalisel koormusel, psüühilisel ärritusel, täis kõhuga, külma ja tuulise ilmaga. Südamelihase põletik tekib viirusinfektsiooni ajal või järgselt. Südamelihase töövõime ja koormustaluvus langeb, tekib väsimus. Taastumine võtab aega mitmeid kuid ja koormus on sel ajal vastunäidustatud. Ennetamiseks tuleb haigena mitte treenida, taastuda korralikult kroonilistest haigustest ja ravida välja kroonilised koldeinfektsioonid. Veresoonte haigustest on levinuimad veresoonte laienemine ja ahenemine. Veenikomud on aienenud veenid, eriti säärtel ja reitel. Säärtel on näha sinakate lainemustritena. Need võivad
ning lihaste tööd) ja vegetatiivne NS (juhib tahtele allumatute organite tööd) Vegetatiivne jaguneb: sümpaatiline NS ja parasümpaatiline NS PERIFEERSE NS: peaajust lähtuvad närvid 12 paari(kraniaalnärvis) ja seljaajust lähtuvad närvid 31 paari. Perifeerse närvikahjustused- osad närvikahjustused on põhihaiguste tulemusena (diabeet) diabeetiline närvikahjustus, osad tekivad pärast viirusinfektsiooni(Guillain-Barre sündroom), närvide pitsumise tulemusena (karpaalkanali sündroom) erinevad vigastused, mille järgselt tekivad probleemid PNS haiguste sümptomiteks võivad olla: Tuimus Valu Põletustunne või surin Lihaste nõrkus Puutetundlikkus NEUROPAATIA jaguneb
organist st luuüdist Millised immuunmehhanismid on peamised bakteriaalse infektsiooni korral? – mikroobivastased ained, humoraalne immuunsus, rakuline immuunsus Millised immuunmehhanismid on peamised parasiitide/algloomade infektsiooni korral? – suured mõõtmed, keerukas elutsükkel. Paljunemine kontrolli all spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste mehhanismide koostööga. Rakuline ja humoraalne immuunsus Millised immuunmehhanismid on peamised viirusinfektsiooni korral? – mittespetsiifilised reaktsioonid – oluline on interferoonil. Spetsiifilised reaktsioonid – Trakkudest sõltuv. kasutatakse ka humoraalsed mehhanisme ja viiruse persisteerimist Kirjelda immunodiagnostika põhimõtet. – määratakse antigeeni abil antikeha esinemist ja vastupidi. Kaks tasandit: primaar ja sekundaarreaktsioon. On nt naha allergeentestid, vereanalüüsis allergilisele seisundile viitavate rakkude (IgE) määramine
kuni neli korda. Kui paranemist ei ole märgata, võib arst soovitada mõnda muud ravimeetodit. · Teised nahatüügaste ravimeetodid. Arst võib tüükad nahalt eemaldada ka neid kõrvetades, välja lõigates või laseriga eemaldades. Need on tõhusamad ravimeetodid, kuid võivad jätta armi. Suguelundite tüükaid peab ravima arst. Suguelundite piirkonnast saab tüükaid eemaldada, kuid tüükaid põhjustava viirusinfektsiooni vastast ravi ei ole. See tähendab, et tüükad võivad pärast eemaldamist taastuda. Allpool on kirjeldatud mõningaid suguelundite tüügaste vastaseid ravimeetodeid. (soolatuukad.eu 22.02.09) 22 · Vedela lämmastiku manustamine. Ka suguelunditel paiknevaid tüükaid võib külmutada vedela lämmastikuga (krüoteraapia). Võib juhtuda, et arst peab vedelat
Nt lapsed, kellel on olnud bronhioliit koos respiratoorse süntsütsiaalviirusega (RSV), on hiljem rohkem vastuvõtlikud astma suhtes. (Selle haiguse tõttu muutub tsütokiinide tootmine: ei produtseerita enam nii palju IFN-γ ja suureneb IL-4 tootmine, mis omakorda põhjustab Th2 immuunvastust.) On võimalik, et infektsioonid, mis kutsuvad esile Th1 immuunvastuse, võivad vähendada Th2 immuunvastuse tõenäosust hilisemas elus. Ülekaalulisus RSV viirusinfektsiooni ja võõrantigeenide (toiduallergeenid) koosmõju lastel (Th0 rakud polariseeruvad seetõttu Th2 rakkude tekkele, mis omakorda soodustab allergia kujunemist) Keskkonnafaktorid (diiselkütus, bensopüreenid); SAMAS: Janeway’st => keskkonna saastatus ei kutsu esile ei atoopia ega astma esinemise suurenemist, pigem esineb rohkem atoopiat puhtama õhuga piirkondades (kuigi ei välista saastatud õhu kahulikku mõju kopsudele, kuid see ei olevat
madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: · uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, · viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, · viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, · hormoonid (östrogeen), · ravimid, · ristreaktiivsed antigeenid, · mimikri, · polüklonaalne aktivatsioon. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks: · liigeseid kahjustav reumatoidartriit, · kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex)
produktidega. ÜLESANNE 2. Analüüsida erinevate E. coli tüvede RAPD-PCR mustrit. Märkida PCR bändide arv ja ligikaudne suurus, kasutades selleks molekulmassi markeri tulemusi. 74 Viroloogiline diagnostika Uuritava materjali võtmine Oluline on arvestada: • kus lokaliseerub viirushaigus antud haigusstaadiumis; • kas kahjustuskohas võiks leiduda viiruspartikleid, viiruse antigeene või nukleiinhappeid; • missugune on oletatava viirusinfektsiooni korral antikehade dünaamika vereseerumis – s.t. kas on vajalik koguda paarisseerumid või piisab IgM tüüpi antikehade määramisest. Materjali valik: • Hingamisteedest võetakse haiguse ägedas staadiumis 1-5 haiguspäeval kuiva vatitampooniga alumise ninakarbiku piirkonnast tugeva pöörava liigutusega nii, et preparaadis oleksid silinderepiteelrakud. • Ajuvedelikku peab olema vähemalt 2 ml, sest tavaliselt on viirus ja antikehad (AK) madalates kontsentratsioonides
kujunemist ning menstruatsiooni ja raseduse kulgu. Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Otsepooldumine - bakteritel esinev paljunemisviis. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri. Paleontoloogia - teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. Paleontoloogia - uurib elu arengut Maal. Parasitism - on suhted, mis ühele osalisele on kasulikud, teisele aga kahjulikud, seonduvad enamasti toitumisega (Näiteks: paeluss inimese soolestikus). Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud
Nissen esmavalik, parimad tulemused. Peptilist striktuuri ravitakse endoskoopilise balloondilatatsiooniga. 3. Kardia akalaasia. Diagnostika. Ravi. Akalaasia on söögitoru neuromuskulaarne patoloogia, mis väljendub neelamishäiretena. Selle puhul puudub söögitoru normaalne peristaltika, alumine söögitoru sfinkter (LES) on hüpertensiivne ja ei lõõgastu neelamisel. Võib tekkida näiteks söögitoru inhibitoorsete neuronite degeneratiivse haiguse või viirusinfektsiooni tõttu. Võib tekkida igas eas, kuid avaldub sagedamini vanuses 20-60a. Haigestumine on aeglane, sümptomid tekivad ja süvenevad järk-järgult. Sümptomid: düsfaagia (nii tahke toit kui jook!), regurgitatsioon, köha, toidu aspiratsioon, toidumõjused kõrvetised (non-GERD), kaalulangus, valu rinnus söögi ajal. Diagnostika: Endoskoopia visualiseerib spastilist LES ja laienenud söögitoru, välistab mehaanilist takistust nagu striktuur või kasvaja.
negatiivne selektsioon ja klonaalne kõrvaldamine. Periferaalne tolerants tekib perifeerias, peale T ja B rakkude küpsemist. T rakud muutuvad kiiremini tolerantseks, B rakud kaotavad tolerantsese kiiremini. T rakkude tolereeriv doos on madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: Uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, hormoonid (östrogeen), ravimid, ristreaktiivsed antigeenid , mimikri, polüklonaalne aktivatsioon. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks
iseloomulikud, samas kui bakteris nad peaagu täielikult puuduvad. Asuvad sadade kuni tuhandeteid aluspaaride kaugusel start-saidist, võivad asuda nii ülavoolu, intronites kui ka allavoolu. Enhancer'id on üldreeglina 50bp kuni 200bp pikad DNA järjestused sisaldades hulgaliselt transkriptsioonifaktorite sidumissaite. Arvatakse, et need TFid, mis ühele enhacer'ile seovad, interakteeruvad ka omavahel. - interferooni (valk, mis inimesel on viirusinfektsiooni blokkijaks) ca 70bp enhancer'i uurimine on näidanud, et see koosneb 4 regulaatorelemendist, mis seovad samaaegselt nelja TFi. Väikeste HMG (kromatiini siduvad, rakus väga kõrgelt ekspresseeritud valgud) valkude juuresolekul on see TFite sidumine enhancer'ile tugevalt kooperatiivne protsess. Kooperatiivse sidumise tulemusena moodustub -interferooni enhancer'il multivalk-kompleks. Termin enhancesome (võimendi) tähistab suurt tuumset valk-kompleksi, mis assambleerub suurest hulgast
5. Ribosoomi alaühikute antiassotsatsioonifaktorid (eIF-3, eIF5) ja eIF2-GDP vabanevad, valgusünteesi elongatsioon võib nüüd alata. Eukarüootsed translatsioonifaktorid Initsiatsioonifaktorid: eIF1 (15 kDa) koos eIF1A-ga (16 kDa) on vajalik 43S-i skaneerimiseks mRNA-l. eIF2 (koosneb 3 valgust: - 35 kDa, - 38 kDa ja -52 kDa). alaühiku fosforüleerimine inhibeerib translatsiooni initsatsiooni peatades eIF2-GTP kompleksi tekke. See fosforüleerimine kutsutakse esile näiteks viirusinfektsiooni korral, et pidurdada viiruse elutsüklit rakus. ja alaühik osalevad Met-tRNAi ja GTP sidumisel. Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog. eIF2B (5 alaühikut). Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l. eIF3 (8-10 alaühikut, 650 kDa). Seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase sel seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF4A (25 kDa). RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. eIF4B (80 kDa). Stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E (24 kDa)
eIF5 katalüüsib GTP hüdrolüüsi eIF2- l. 5. Ribosoomi alaühikute antiassotsatsioonifaktorid (eiF-3, eIF-5) ja eIF-2 -GDP vabanevad, valgusünteesi elongatsioon võib nüüd alata. Eukarüootsed translatsioonifaktorid initsatsioonifaktorid: eIF1 – skaneerib 43 S’i mRNA-l koos eIF1-A eIF2 – koosneb 3st valgust: α (35kDa) , β (38kDa) , γ (52kDa) α fosforüülimine inhibeerib translatsiooni initsiatsiooni, peatab eIF2-GTP kompleksi tekke. Kutsutakse esile viirusinfektsiooni korral, et pidurdada viiruse elutsüklit rakus. β ja γ – osalevad Met-tRNA i ja GTP sidumisel. Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog eIF2B – 5 alaühikut. Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l eIF3 – 8-10 alaühikut, seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF3 A, B – antiassotsiatsioonifaktor. eIF4A – RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. Harutavad lahti kaheahelalist RNA-d. ATP-d siduvad valgud
damine. Ennetuseks on vajalik korralik puhkus ja ägedad esmashaigestumised korralikult välja ravida, edaspidi tuleb vältida külmetushaigusi ning ülekoormust. SÜDAME-VERERINGE HAIGUSED Südame-vereringesüsteemi haigused kulgevad sageli subkliiniliselt ehk kaebusteta, mistõttu on nende avastamisel oluline koht spordimeditsiinilisel tervisekontrollil. SÜDAMELIHASEPÕLETIK Südamelihasepõletik ehk müokardiit tekib sagedamini viirusinfektsiooni ajal või Südamelihase- selle järel. Viirustest (harvem ka bakteritest) põhjustatud haiguse korral satuvad põletiku avasta- viirused vereringesse ning teatud tingimustel peatuvad südamelihases ja teki- mine ei ole lihtne tavad väikeste veresoonte põletiku. Südame-vereringe ja südamelihase rakkude normaalne töö seetõttu häirub, süda ei jõua enam piisavalt hästi verd pumbata. Põletikulise südamelihase töövõime väheneb, mis väljendub väsimuses ja koor-
annaabi.ee 
