täheldatakse pöördumatut obstruktsiooni subepiteliaalse fibroosi tõttu. (KOK 1997) 2.2. Epidemioloogia Astma kumulatiivne esinemissagedus elanikkonna hulgas on 26% (Eestis ca 0,5% kogu elanikkonnast), paljude uurigute andmeil esinemissagedus kasvab. Astmat esineb rohkem väikestel lastel ja üle 40-aastastel. (Üldarsti 1999) 2.3. Riskitegurid Kõige levinumaks astma ägenemise riskiteguriks noorte ja laste hulgas loetakse ülemiste hingamisteede viirusinfektsioone. Viiruste poolt põhjustatud ülemiste hingamisteede põletikud käivitavad sageli astmahaigetel lastel haigushoo ning enamasti ei saa viirusinfektsioone vältida. (K. Vijar 2005) Eristatakse eksogeenset ehk atoopilist ehk allergilist astmat ja endogeenset ehk mitteallergilist astmat. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid. Eksogeenset astmat põhjustavad allergeenid, mis võivad esineda: siseõhus (kodutolmu lestad, lemmikoomade karvad,
-Jaapanis näiteks on kasekäsn saavutanud suure soosingu kosmeetikatootena (naha pigmendivigade parandamisel) -Teatud allikate järgi sisaldab NGF-ühendeid (nerve growth factor) ehk siis toetab närvisüsteemi uuenemist. -David Winston on meie aja kuulsamaid ürdigurusid, kes peab musta pässikut üheks võimsaimaks vähivastaseid omadusi omavaks raviseeneks. Kasekäsna aineosad -Betuliin (leitud, et on tõhus ka sh melanoomi ravis) -Betuliinhape, mis on looduslik antiseptik (tõrjub viirusinfektsioone, malaariavastase toimega, HIV-vastase toimega, põletikke raviv ning omab immuunomodulaatori omadusi). Mõjub vähirakkude kasvule, olles tsütotoksiliste omadustega. - Beetaglukaanid (leitud, et aitab kopsu- ja rinnavähi puhul) - Lanostanoidi tripenoidid (alandavad kolesterooli, parandavad seedimist, puhastavad maksa ja aitavad hepatiidi puhul, köha ja astma puhul. - Melaniin (parandab juuste, naha ja silmade olukorda)
* 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist, * 150 g punastest sõstardest, * 190 g kaalikast, * 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest, * 210 g apelsinimahlast, * 250 g karusmarjadest. Biofunktsioonid •organism vajab sidekoe arenguks •haavade parandamiseks • oluline antioksüdant • aitab ära hoida viirusinfektsioone ja külmetust Vaegus Liig kahvatud igemed • põhjustab neerukivide valusad liigesed teket haavade aeglane • kõhulahtisust paranemine •Väsimus siniste laikude teke •iiveldus kehal aneemia lihaste nõrkus “ Kevadväsimus” H-vitamiin Biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast bios, mis tähendab elu. Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, sh rakkude
Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli. Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus. Peremehe resistentsus sõltub: vanus, toitumus, hormoonide tase, immuunsüsteemi tase. Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes). 2. Interferents ja interferoonid, interferoonide kasutamine Interferents - viiruse poolt põhjustatud seisund, mis tekib inteferoonide toimel. Tekib kui viirus kinnitub rakule ja seejärel raku retseptor kahjustub. Inteferoon – kuulub tsütokiinide alla, signaalproteiin, viirusvastane valk. Toodetakse peremeesrakus patogeeni esinemisel. Fibroblastid ja monotsüüdid toodavad INF tüüp I – aktiveerib molekule, mis takistab viiruse DNA/RNA paljundamist
kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid ( NO X ): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi ( NO2 ). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM1; PM2,5). PM ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse. Esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral
Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb
kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral
kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral
paremini kättesaadavaks, vajatakse nahaepiteeli normaalseks arenguks, vähendab ülekaalu. Hapnikuga kokkupuude ja kuumtöötlemine lagundavad F vitamiini. Looduslikud allikad - taimeõlid: - nisu, - linaseemne, - soja, - päevalille, jne. 10.1.2 Veeslahustuvad vitamiinid C - vitamiin (askorbiinhape) Biofunktsioonid: organism vajab sidekoe arenguks, haavade parandamiseks, oluline antioksüdant, aitab ära hoida viirusinfektsioone ja külmetust. Defitsiidi tunnused: kahvatud igemed, valusad liigesed, haavade aeglane paranemine, siniste laikude teke kehal, aneemia, lihaste nõrkus, skorbuut. Imendumist segavad: alkohol, suitsetamine, oksüdatiivne stress, palavik, aspiriin, paratsetamool, antihistamiinsed preparaadid, östrogeenid. Looduslikud allikad: tsitruselised, marjad, rohelised lehtköögiviljad, tomatid, lillkapsas, kartul, paprika, jne. B - grupi vitamiinid Vastutavad energia vabanemise eest toidust
tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu. Kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid:
esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. - Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. - Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral
Eriti saavad pidevast ja ülemäärasest stimulatsioonist suitsetajatel kannatada süda ja veresooned, mis ahenevad. Tagajärjeks on kõrgenenud vererõhk ja elundite, ka aju, verevarustuse halvenemine. Haiguse tekitaja võib organismi pääseda erineval teel. Suu kaudu pääsevad seedekulgla infektsioone ja seedehäireid esile kutsuvad tekitajad, hingamisteede kaudu laste nakkushaigusi ja hingamisteede viirusinfektsioone põhjustavad tekitajad. Läbi naha ning nahavigastuste võivad orgenismi sattuda iseloomult väga erinevate haiguste tekitajad. Võimalik on ülekanne vere kaudu ja sugulisel teel. See on tänapäeval enam levinud süstivate narkomaanide hulgas, aga ka ebasanitaarsetes tingimustes raviprotseduuride, laboratoorsete analüüside ja vere ülekannete korral. Organismisiseselt võib haiguse tekitaja levida kehavedelike vere ja lümfi kaudu, hingamisteid ja seedekulglat pidi ning sealt edasi verre
annaabi.ee 
