Alles pool sajandit pärast tema surma avastati geeniuse helitööd. Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal Franzi esimeseks klaveriõpetajateks oli ta isa ja ta vend Ignaz. Schuberti mitmekülgne muusikaline haridus ei tuginenud professionaalsetele alustele. Schuberti looming oli järjekindlalt realistlik. Tema muusikas valitsesid lüürilised tendentsid, kuid talle polnud omane ei hüpertrofeerunud subjektivism ega tegelikkuse viirastuslik moonutamine, ei neurasteenilisus, liialdatud ekstaatilisus ega erootilisus, mis iseloomustasid reaktsioonilisi romantikuid. Schuberti ja tema koolikaaslasi sidusid sügavad ning püsivad huvid. On iseloomulik et Schuberti sõpradeks ei olnud tema klassi- või eakaaslased, vaid sageli temast mitu aastat vanemad või nooremad poisid. Schubertil arenes välja väga hea luulekunsti tunnetus, lisaks tugev saksa luulekeelne taju.
METAFÜÜSILINE KUNST • 1917-1921 aastatel Itaalias levinud kunstivool • Nimeandjaks Carlo Carrà • Teine tähtis tegelane kunstivoolu loomisel - Giorgio de Chirico • Metafüüsiline maal mõjutas ka osalt uusasjalikkuse allhoovusena kujunenud maagilist realismi METAFÜÜSILISE KUNSTI TUNNUSED • Terav valguse ja varju kontrast • Müstiline atmosfäär • Vormid ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud • Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja on viirastuslik • Tuhmid värvid • Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest • Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma Giorgio de Chirico 1888-1978 • Giorgio de Chirico • „Armulaul“ • Giorgio de Chirico • „Punane torn" Carlo Carrà 1881-1966 • Carlo Carrà • „Metafüüsiline muusa“ TÄNAME KUULAMAST!
1930-ndad. Metafüüsiline kunst Metafüüsiline kunst on Itaalias aastatel 1917 kuni 1921 levinud kunstivool. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja perspektiivile, vahel pilt pildis Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Carlo Carra (1881-1966). Kihutav ratsanik. 1914. Giorgio de Chirico (1888-1978). Prohvet. 1915. Giorgio Morandi(1890 1964) Nimetu õlimaal Giorgio de Chirico (1888- 1978). Suur metafüüsik. Kokkuvõte Dadaism ja metafüüsiline kunst tekkisid I maailmasõja paiku. Märksõnaks protestimeelsus I maailmasõja julmuse vastu. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide ja väärtuste naeruvääristamine
Mis on ideoloogia Tegemist on uusaegse mõistega, mis valgustuslikus traditsioonis tähistab objektiivse või teadusliku teadmise vastandit, hägustatud tegelikkust. Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indivi...
kunstivoolu esindaja. Oma teooriaid tutvustasid metafüüsilised kunstnikud ajakirjas Valori Plastici. Kestis kuni 1921. aastani. Tuntumad kunstnikud: Carlos Carra, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi, Alberto Savino. Metafüüsilise kunsti tunnused Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Carlos Carra "Kihutav ratsanik" Giorgio de Chirico "Suur metafüüsik" Kokkuvõte Kunsti piiride avardumine: fotomontaaz, juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. Kunst oli olukord, millesse objekt, ese on asetatud. Võimsaks tõukeandjaks sürrealismi tekkele. Kunsti eesmärk on edasi anda mõtlemisainet.
tutvustasid ajakirj. Valori Plastici's. TUNNUSED: eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. linnavaated või siseruumid. maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid ümbritsetud musta joonega, heledalt valgustatud. Ruum matemaatilise rangusega , viirastuslik. Värvid tuhmid. inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. vahel pilt pildis (Chirico).. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), Carlo Carrà, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi,Alberto Savinio. Veristliku sürrealismi eelkäija - Giorgio de Chirico. Maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte
vastutust, edendanud õitsengu. Vabaduse ilmutamine toob endaga kaasa mitteennustatavaid muutusi. Vaba lend lõpeb kukkumisega, vaba eneseväljendus toob enamasti endaga kaasa ettenägematuid tagajärgi. Mitme sajandi jooksul olid, on ja jäävad inimesed, kes oma vabaduse tõestamiseks vastutusest keeldusid, just enda vastutamatuses näevad nad täelikku vabadust, mis seisneb võimalustest teha kõike, mida tahad. Nimelt niisugune vabadus võib langeda kuriteo tasemele. On olemas viirastuslik vabadus - totalitaarse ühiskonna vabadus, milles iga teisitimõtlemine on keelatud, igaüks selles ühiskonnas tunneb ennast vabana siis, kui ta on käskivast õiguspädevusest ilma jäädud. Sagedasti tahavad inimesed omada vabadust ja võimalust oma tegude mitte vastutada vastutamatusega eeltoidetud vabadus, kuid niisugust vabadus nimetatakse meelevallaks. Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui
Rikka alltekstiga, mitmetahuline muusika äratab seoseid Eesti looduse ja ajalooga muistse vabadusvõitluse Ümera ja Madisepäeva lahingute hõngu, vaimu ja traagikaga. · Ballett "Kratt" on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. "Kratt" tuli lavale 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel. Eesti rahvamütoloogias on kratt tuntud kui inimkätega valmistatud viirastuslik olend, kes on oma elujõu saanud kuradilt endalt. Olles ühenduses kurjade jõududega, lendab kratt, tulejuga taga, pimedas taevas ja tassib oma peremehele varandust kokku. Kuid sellega on krati peremees kuradile maha müünud ka oma hinge. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika
Tegelased: Daland, norra meremees bass Senta, meremehe tütar sopran Erik, jahimees tenor Mary, enda ämm metsosopran või alt Hollandlane bariton Tegevus toimub 1650. a paiku Norra rannikul. SISU I vaatus · Kaljusel kaldal on Dalandi laev varju leidnud ja mehed saavad puhata heitlusest tormiga. · Äkitselt ilmub Dalandi laeva kõrvale viirastuslik laev ja sellelt astub kaldale kahvatu kapten Lendav Hollandlane, kel lasub needus leida omale ustav neiu. · Hollandlane soovib Dalandi tütart naida. Dalandile on helde kapten meeltmööda. · Tormi vaibudes alustatakse kojusõitu. II vaatus · Dalandi majas oodatakse meresõitjaid. Seinal ripub Hollandlase pilt. · Saabuvad Daland ja Hollandlane. Senta tunneb külalises ära pildil oleva meremehe. · Senta vannub tundmatule igavest truudust.
Tallinnas; hiljem Belgias(Brüsselis). Töötas Prantsusmaal,Taanis,Hisp.,Flandria. 1517 naases Tallinnas) ,,Maarja kroonimine" ,,Pieta" 7.Manerism Manerism on renessansi ja Baroki vaheline kunstisuund u. 1520-1600. Iseloomulik on müstika,usupuhastus,kunstlikud efektid, lõplik puhastamine. El Creco(Hispaania päritoluga kunstnik; peamiselt maalis portreid ja kompositsioone,mille teemad olid seotud usu või legendiga.Maale läbib viirastuslik korolliit ja vormide ebatavaline rütm,leegitsev värv, figuurid on eriskummaliselt pikaks venitatud) ,,Lakoon ja pojad" 8.Barokk 1600-1750 kujunes välja itaalias. Barocco tähistas eriskummalist(it.k),ebareeglipärane poolümmargune pärl(portug.k) Omane on dekoratiivsus;lopsakus; kaunistuste kuhjamine, Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Seda saab võrrelda tuule ja mässaeva merega e. Puudub rahu.kõik liigub, lainetab
kes oli kaks korda abielus venelannadega. Tema rahvuse kohta oleks kõige õigem öelda Itaalia kreeklane. Õppis Saksamaal Münchenis kuid enamiku oma eluajast veetis ta Prantsusmaal Pariisis või Itaalias Firenzes, Milanos või Roomas. Metafüüsilise maali tunnused on : ·Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. ·Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. ·Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. ·Värvid on tuhmid. ·Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. 9 Kasutatud kirjandus 1.Internet: Giorgio de Chirico. 2008. http://en.wikipedia.org/wiki/Giorgio_de_Chirico Wikipedia, 27.10.2008 2.Internet: Metaphysical art. 2008. http://en.wikipedia.org/wiki/Metaphysical_art Wikipedia, 27.10.2008 3.Internet: Image
andnud kunstnik Carlo Carrà, kelle loomingust on tuntud eelkõige mannekeenlikke figuure kujutavad maalid. Nende figuuride prototüübiks on liigendnukud, mida kasutati joonistamisel abivahendina. Tunnused · Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. · Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. · Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. · Värvid on tuhmid. · Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Kuulsaimad kunstnikud · Carlo Carrà · Giorgio de Chirico · Giorgio Morandi · Alberto Savinio SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda
Rimbaud läks talle järele, olles veendunud, et Verlaine'il ei jätku julgust oma elule lõppu teha. Kui Rimbaud tahtis Verlaine'i maha jätta, tulistas ta joobnuna oma armastatut kaks korda, haavates teda kergelt randmesse. Verlaine vangistati 18 kuuks Monsi. Rimbaud läks perekonna mõisa Roche'is (Ardennes'i departemang), kus ta kirjutas Hooaja põrgus (Une Saison en Enfer), mida peetakse üheks esimeseks vabavärsis teoseks. Hooaeg põrgus on Rimbaud' matkade viirastuslik biograafia. Kaootilises tekstis kõneleb hulk sisehääli. Rimbaud karjub välja oma kannatust ja intiimset kogemust. Ta on mõistnud, et ei saa ,,varastada tuld" üksnes enda jaoks. Et lüüasaamine ei oleks lõplik, on tarvis ,,innukat kannatlikkust" (ardente patience). Ent tahe unustada põrgut tähendab inimsuse reetmist. Linna julmas üksinduses luuletaja väsib. Varsti pärast seda loobus ta kirjutamisest ning rändas läbi Euroopa, kuni sai lõpuks
muusik, kunstnik). *Ooperid: 1) ,,Hispaania tund" on 1-vaatuseline opera buffa traditsioone taastab, mille alguseks on komöödia. Idee oli näidata orkestriliselt, kuidas sugutund toimib nagu kellavärk. Orkestriatsioon hästi värvikas, kastatakse tavatuid vahendeid (nt. piitsaplaksud, kukkuv käokell, 3 erinevat metronoomi). Muusikalised stseenid, parodeerib numbriooperit. 2) ,,Laps ja võlumaailm" ooper, kus on viirastuslik nägemus, uni: laps ei olnud enda mänguasju hästi hoidnud ja märkab äkki, et asjad tema ümber on ellu ärganud ning mõnitavad teda. Orkestritämbrite kasutamine, pillidega piltide edasi andmine. *Klaverikontsertid: 1) D-duur Paul Wittgensteinile (pianist, kes kaotas sõjas ühe käe). Suhtleliselt kerge teema, et saaks ainult ühe käega mängida. 2) G-duur pühendus Marguerite Long'ile. Iseloomulikud helged ja rõõmsad värvid.
seljast, ning tema nahk oli kopras. Ta sai viletsalt süüa ja kannatas päevade kaupa hirmsat janu. Ta magamine oli rahutu ning täis hirmu, sest et uni tõelust täiendas. Ja tema aju pimenes. Ta mälu jäi väga nõrgaks, ja ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ning viirastuse vahel. Ta kaotas sideme endisega. Tal oli veel hämar mälestus mineviku õnnelikust elust, Heast Isandast ja kaugest Kuldsest Ajast. Aga see oli viirastuslik, oli niisama nagu uni ning pildid. Millal oli ta näinud Head Isandat? Sellest oli ääretu aeg, kui ta läks. Oli see täna, eile, kuude või aastate eest? Ta unustas ikka enam ja enam Hea Isanda hääle ja näo. See muutus uduseks ning kadus kui kauguses. Üksnes unes nägi ta teda veel selgemalt. Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud.
ning tema nahk oli kopras. Ta sai viletsalt süüa ja kannatas päevade kaupa hirmsat janu. Ta magamine oli rahutu ning täis hirmu, sest et uni tõelust täiendas. Ja tema aju pimenes. Ta mälu jäi väga nõrgaks, ja ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ning viirastuse vahel. Ta kaotas sideme endisega. Tal oli veel hämar mälestus mineviku õnnelikust elust, Heast Isandast ja kaugest Kuldsest Ajast. Aga see oli viirastuslik, oli niisama nagu uni ning pildid.Millal oli ta näinud Head Isandat? Sellest oli ääretu aeg, kui ta läks. Oli see täna, eile, kuude või aastate eest? Ta unustas ikka enam ja enam Hea Isanda hääle ja näo. See muutus uduseks ning kadus kui kauguses. Üksnes unes nägi ta teda veel selgemalt. Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud
Boccioni tegi ka skulptuure, liikuvaid, dünaamilisi (Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis). Luigi Russolo püüdis oma teistes edasi anda muusikat ja heli läbi visuaalsete kujundite. Carlo Carra sai oma inspiratsiooni unenägudest ning kõigest üleloomulikust. Tekkis metafüüsiline maal- kujutatud figuurid olid mannekeenlikud, iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik, värvid tuhmid. 3. dada ja sürrealism DADA Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 19161922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda
köhal ja peakott laubale tõmmatud. teha mineviku ja oleviku, tõe ning viirastuse vahel. Kuid ometi oli ta rõivaste kandmises korratu. Ta käristas rõivad lõhki, rebis Ta kaotas sideme endisega. Tal oli veel hämar mälestus mineviku õnnelikust nad tunni pärast seljast ja unustas põrandale. elust, Heast Isandast ja kaugest Kuldsest Ajast. Aga see oli viirastuslik, oli Ta leidis muid asju, mis teda huvitasid. niisama nagu uni ning pildid. Kõigepealt ta sõi. Ta avas köögikapid ja võttis esile söögikirstudest, mis kätte Millal oli ta näinud Head Isandat? Sellest oli ääretu aeg, kui ta läks. Oli see sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist täna, eile, kuude või aastate eest?
köhal ja peakott laubale tõmmatud. teha mineviku ja oleviku, tõe ning viirastuse vahel. Kuid ometi oli ta rõivaste kandmises korratu. Ta käristas rõivad lõhki, rebis Ta kaotas sideme endisega. Tal oli veel hämar mälestus mineviku õnnelikust nad tunni pärast seljast ja unustas põrandale. elust, Heast Isandast ja kaugest Kuldsest Ajast. Aga see oli viirastuslik, oli Ta leidis muid asju, mis teda huvitasid. niisama nagu uni ning pildid. Kõigepealt ta sõi. Ta avas köögikapid ja võttis esile söögikirstudest, mis kätte Millal oli ta näinud Head Isandat? Sellest oli ääretu aeg, kui ta läks. Oli see sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist täna, eile, kuude või aastate eest?
teevad nad hingetuteks marionettideks. Tema teoses pole kangelast. Veelgi enam, ta toob oma teosesse mitmesuguseid tegelasi, kes kõik võiksid pretendeerida kangelase rollile. Omaduse mida Thackeray tahab kangelases näha on tarmukus, tugev iseloom ja terav mõistus. Looming · ,,Edevuse laat" (Thackeray võtab endale Teatridirektori maski, esitades kõike toimuvat nukuteatrina, kus igaühte kihutab tagant tema edevus, et teostada oma viirastuslik unistus) · ,,Snoobide raamat" · ,,Henry Esmondi elulugu" · ,,Roos ja sõrmus" 15)Estetism- O.Wilde elu ja looming. Oskar Wilde(1854-1900), iiri päritolu luuletaja, proosakirjanik ja dramaturg, kavandas oma elu nagu kunstiteost. Sellist teooriat, millele oli rajatud tema looming ja elulugu, hakati nimetama estetismiks. Wilde'I kohta on liikvel palju legende ja anekdoote. Põhjust nendeks andis kirjanik teadlikult
ideoloogiline arheväljendus. Slavoj Zizek üritab aga Lacani mõjul minna veelgi kaugemale ja näidata, et nn ideoloogiata ei olegi mingit reaalsust ja ideoloogia pigem loob Reaalse. Ideoloogiat kandev subjekt ei ütle kunagi, et ma olen ideoloogiline, vaid vajab enda eristamiseks eelarvamuste äratundmist teises. Reaalsus määratakse alati refleksiivselt teise kaudu, aga lõplikult kukub sümboliseering alati läbi, sisaldades sümboolse võla. Sümboliseerimata, viirastuslik osa moodustab Reaalse.THEODOR ADORNO KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSELAdorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus
Mõne sammu järel sai ta reaalsuse-tunde tagasi. Ta hakkas juba endale ümbrusest aru andma. Algul tõusis poeedi 4 4 peast, või kui proosalisemalt öelda, poeedi kõhust, mingi suitsuvine tema ja teda ümbritsevate asjade vahele, mille tõttu ta kõike nägi ainult läbi viirastuste segase udu, läbi unenäoliku hämaruse, mis teeb ähmaseks kõik piirjooned, virildab kõik vormid, kuhjab esemed tohutusse hunnikusse, muutes asju kimäärideks ja inimesi fantoomideks. Vähehaaval selgus see viirastuslik udu ja ta hakkas asju jälle nägema, nagu nad tõepoolest olid. Reaalsus torkas talle jälle silma, see lamas ta jalgade ees, hävitades tükkhaaval seda jubeduseluulet, mis teda äsja oli piiranud. Ta veendus, et ta ei paterdanud mitte Stüksis, vaid maises mudas, et teda ei tõuganud mitte deemonid, vaid vargad, et kaalul polnud mitte ta hing, vaid lihtsalt ta elu (tal puudus ju too väärtuslik vahendaja, mis nii tagajärjekalt võib röövli ausa inimesega lepitada: rahakott). 78
annaabi.ee 
