Marjad on söödavad ja kasutatakse sordiaretuses. Ameerika viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu on üks tuntumaid Põhja-Ameerika hulgalistest looduslikest viinapuudest Sordiaretuses on seda ja teisi Ameerika viinapuid kasutatud ristamiseks, et tõsta sortide haiguskindlust.Tema lehed on suured, terved või ebaselgelt 3- hõlmalised.On külmakindel ja kasutatakse Eestis kohati ilupuuna. Harilik metsviinapuu kuulub samasse viinapuuliste sugukonda, kuid teiste, metsviinapuu perekonda. Pärit Põhja-Ameeriks idaosast .Marjad pole söödavad , kuid ta on ilupuuna hinnatud ja kasvatatakse Eestis väga laialdaselt.Lehed on sõrmjad ja viie leheksega ning vieoletset värvi. Viinamarjade tootmisel on teistes võimsalt üle Itaalia ja Prantsusmaa.Kõigest 10 % viinamarjadest süüakse värskelt,suurem osa 85% läheb veini ja mahla aga ka osalt veiniäädika valmistamiseks
Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, umbes 1 cm läbimõõduga ning söödavad. Talub kuni 40 kraadilist pakast. Valgusnõudlikum kui harilik metsviinapuu. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 3) Vitis vinifera -harilik viinapuu Harilik viinapuu ei kõlba meie tingimustes kasutamiseks haljastuses ning väärib siinkohal nimetamist ühelt poolt süstemaatilise kuuluvuse tõttu viinapuuliste sugukonna viinapuude perekonda ning teiselt poolt kui harrastusaednike oskusi ning pühendumust proovile panev marjakultuur. Harilik viinapuu tõuseb, olenevalt tugede kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J
kõikidele tootjatele) Viinamari Eestis aina rohkem populaarsust koguv kultuur. Pärineb metsviinapuu ja kes liitlehelise või lihtlehelise viinapuu ristamise teel. Lõunaseina ääres võib kasvatada talni ravling, hansaski, silga, silva , Peterson. Suhtelised soojakindlad meie kasvutingimustes kasvuhoonetes rondo, skuiins, Kuulub viinapuuliste sugukonda. On kõigevanem roniv tiam. On üks levinumaid ja vanemaid puuviljakultuure. Euroopa viinapuud kasvatatud Eestis pikki aastaid ( Zilga) Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Viljaks mari. Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega. Meil natuke külmaõrn -15 C. Amuuri viinapuu looduslikult kasvab Kaug Idas on väga külmakindel, kasvatatakse ilutaimena, on aretatud veinimarjasorte.
Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. VIINAPUU Viinapuu Viinapuud olid ühed esimestest taimedest, kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal. Viinamarjad aitavad parandada vereloomet. Eriti muskaatsortidel on head fütontsiidsed omadused, nad suudavad pärssida näiteks kooleratekitajate tegevust. Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonna kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond. Selle koosseisu kuulub umbes 70 liiki, mis kasvavad peamiselt põhjaparasvöötmes. Viinapuu viljaks on munakujuline ja mahlakas mari ning seda nimetatakse viinamarjaks. Kõige levinum on harilik viinapuu (Vitis vinifera), mis on iidne kultuurtaim. Temast on aretatud tuhandeid sorte; mõnda neist saab kasvatada ka Eestis. Kasvukoht Kasvukoht peab olema võimalikult päikseline ja tuulte eest kaitstud. Sobib hoonete lõuna
annaabi.ee 
