Pariisis. Vincent kohtas Pariisis palju teisi kunstnikke ja kunstiõpilasi. 1888. aastal lahkus Vincent Pariisist ja läks elama Arles'i Lõuna-Prantsusmaal, lootes sealt leida vaheldust ja abi oma terviseprobleemidele. Vincent van Gogh leidiski vaheldust, ta maalis Arles'is palju maastiku- ja majade interjööride maale, mis olid enamasti soojade ja kollakate värvidega tehtud. Kui Vincent viibis Arles'is osteti temalt maal ,,Punane viinapuuaed", mis jäi esimeseks ja viimaseks maaliks, mis Vincent van Gogh oma elus müüs. Vincent oli endale Arles'is üürinud korteri ühe kohviku ülakorrusel, kuid ta tundis et selle üürihind on tema jaoks liiga kallis. Ta kolis ümber Kollasesse majja. Natukese aja pärast ühines Paul Gauguin temaga ja nad elasid ühes majas. See tegi Vincent van Goghi väga õnnelikuks, sest ta nägi Paul Gauguinis sõpra, keda tal polnud väga kaua olnud.
kus värvitasapindu piiravad tumedad kontuurid. Igal juhul saab väita, et van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Suurepärane näide tema meisterlikust kontuuri kasutamise oskusest on 1888. aastast pärinev maal ,,Tantsusaal Arles'is", kontuuride ja tasapindade paeluv eksperiment, mis muuhulgas kujutab endast Bernard'i ja Gauguini kunstiliste katsetuste sünteesi. Sinivioletsel pintslijoonistusel ,,Vana viinapuuaed" viib van Gogh maalimisvõimalused äärmuseni. Ta paigutab suletud kontuurid avatud kontuuride taha nii, et ülesehituse tasakaal ja taimestiku dünaamiline liikumine ühinevad ülimalt elusaks lineaarseks pildiks. 9 PÄEVALILLED Päevalilled saavutasid 19. sajandi lõpul lõikelilledena suure populaarsuse. Nad sümboliseerisid elurõõmu ja idealismi ning neid kasutati palju ka maalikunstis.