maitse- ja lõhnaained, kofeiin) aga E-kood puudub ning neid ei loeta lisaainete hulka. Säilitusainetest on tuntuimad bensoehape, mis pidurdab pärmiseente ja bakterite kasvu, ning hallituse arengut alla suruv sorbiinhape. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamiseks on lisaainena kasutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Tooraine säilimise parandamiseks (vältimaks selle värvi muutumist), samuti kuivatatud marjade ja viinamarjaveinide puhul kasutatakse peamiselt väävliühendeid (E 220 E 228). Nitriteid ja nitraate (E 249 E 252) lisatakse lihatoodetele roosaka värvuse saamiseks ja mikroorganismide elutegevuse pärssimiseks. Toiduainetööstuses töödeldakse puuviljade ja kartulite lõikepindu tumenemise (oksüdatsiooni) vältimiseks sulfititega. Keemia ja elukeskkond Õhu ja vee saastumine Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee
Sorbiinhape on antifungitsiidse toimega: surub alla hallituse arengu. Bensoehape pidurdab aga pärmiseente ja bakterite kasvu. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamisel on lisaainetena käsutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Väävliühendeid (E220-228) kasutatakse peamiselt tooraine säilitamisel, vältimaks selle värvi muutumist, samuti kuivatatud marjade, kartulihelveste ja viinamarjaveinide puhul. Nitriteid ja nitraate (E250-251) lisatakse põhiliselt lihatoodetele neile omase roosaka värvuse saamiseks. Lisaks on selgunud, et nitritid pärsivad bakterite, sh botulismitekitaja elutegevust. Kõigile ülalnimetatud säilitusainetele on kehtestatud kasutamise piirnormid. Antioksüdandid Rasvade rääsumisel tekkivad aldehüüdid ja ketoonid põhjustavad toiduainete maitse, värvi ja lõhna halvenemist. Antioksüdandid aga aitavad oluliselt pikendada õlide-rasvade
Prantsusmaa on hästi arenenud industrial-agraarmaa. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Põllumajandust iseloomustab hea mehhaniseeritus, mitmekülgne toodang ja kõrge viljakus. Esikohal loomakasvatus: piima-lihaveised ja sead, kuid kasvatatakse ka lambaid ja hobuseid. Taimekasvatus on mitemkesine(põhiliselt kasvatatakse nisu, maisi, otra.Tähtis osa kuulub aiandusele ja viinamarjakasvatusele(see annab kuni 10% põllumajanduse tulust). Viinamarjaveinide toodangult on Prantsusumaal esikohta maailmas. Rannikul tegeletakse ka kalapüügi ja austrikasvatusega. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, rapsi, lina. Ülekaalus on keskmise suurusega ja väikesed talud. Suurte põllumajandusettevõtete (200ha) asukohaks on Pariisi ümbrus, kus tegeldakse vilja- ja maisikasvatusega. Maa lõunaosa on spetsialiseerunud viinamarjakasvatusele. 6.7. Saksamaa majandus Majanduslik olukord vahetult pärast Esimest maailmasõda.
Temperatuur peab olema võimalikult ühtlane 10...16° piires. Madalal temperatuuril võib tekkida sade. Vahuveine hoitakse temperatuuril 2...8°. 14.3. Puuvilja-marjavein 54 Puuvilja-marjaveine saadakse puuviljade ja marjade (peale viinamarjade) mahla alkohoolsel käärimisel. Hapumatele mahladele lisatakse happesuse vähendamiseks vett. Suhkrusisalduse suurendamiseks lisatakse suhkrut (viinamarjaveinide valmistamisel tavaliselt suhkrut ei lisata). Liigitatakse tooraine alusel, millest tuleneb nende nimi. Võidakse valmistada ka erinevate mahlade segust. Tehnoloogia alusel eristatakse naturaalseid (kuni 15% alkoholi, Põltsamaa veinid), kangendatud (alkoholisisaldus 16..18%, Võhu veinid), mee-, vahuveine (Fest Eesti vahuvein, Põltsamaa) ja gaseeritud veine (naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga).
annaabi.ee 
