Brändi Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% 60%) mahu protsenti alkoholi. Piirkondlikud brändisordid on konjak, armanjakk, vinjakk. Õunabrändit nimetatakse kalvadoseks Brändisid valmistatakse riikides, kus toodetakse ka viinamarjaveine. Liviko valikus on esindatud tuntud brändid nii Hispaaniast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Meie kuulsaimad kaubamärgid pärinevad Hispaania legendaarsest Brandy de Jerez `i piirkonnast, mida täiendavad brändid naaberpiirkonnast Montillast, kus valmistamise seadused ei ole nii ranged ning seetõttu hind soodsam. (Liviko andmete põhjal) Brändi ajalugu Brändi Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus
See nõuab olulisi investeeringuid ning nii mõnedki väiksemad vabrikud suletakse. Vaatamata visalt püsivale illegaalse alkoholi tarbimisele on viimastel aastatel taas tõusnud alkohoolsete jookide legaalne tootmine, seda nii õlle kui kange alkoholi osas. Kange alkoholi osas on Eesti taasiseseisvumise järel kaotatud riiklik monopol; õlle ja veinijookide osas ei olnud monopoli ka Nõukogude Liidu ajal. Eestis traditsiooniliselt viinamarjaveine ja konjaki-tüüpi jooke ei valmistata. Õlu on eestlastele kõige kauem tuntud alkohoolne jook; viina tootmine, tarbimine ja ka kuritarvitamine hoogustus, kui põhiliselt Saksa päritolu valitsev klass rajas paar sajandit tagasi mõisate juures viinaköögid. Joogitoodangu eksport on püsinud 1995. aastast alates 1020% vahemikus. Eesti viinatootjatel on õnnestunud rahvusvahelise turunduspartneri abil jõuda näiteks ka tihedale USA turule Eestis
Marjad on kasvatanud Jaan, Ju- kasvatada avamaal kogu territooriumil (kui valida soodsaid kasvukohti ja ha tegi veinid Soomes valmis. Mõned sorte). Küllap me võiksime olla veinimaa. Asjaga tegeldakse Maaülikoolis Lõuna-Eesti talud on teinud häid viinamarjaveine ning Kadri Karbi ja Marge Starasti juhendamisel. Tudengid uurivad viinamarja- jõudnud ka koduveini võistluse finaali. de kuivainesisaldust kolmes katseistandikus (Tartumaal, Võrumaal ja Saa- Seni on Eestis rohkem veini tehtud sortidest Hasanski remaal)
(Lager, Bock). Töötlemise järgi liigitatakse pastöriseeritud ja pastöriseerimata õlleks ning villimiseks kasutatava taara järgi pudeliõlu (0,33 ja 0,5l), purgiõlu (0,33 ja 0,5 l), kannuõlu (3 l) ja vaadiõlu. 52 Kvaliteedilt peab õlu olema sadestuseta, püsiva vahuga. Heledatel õlledel peab olema humala, tumedatel linnase maitse ja aroom. 14.2. Viinamarjavein Viinamarjaveine edaspidi veine saadakse spetsiaalsetest veinisortidest. Tänapäeval kasutatakse veini valmistamisel umbes 50 sorti. Veinid sisaldavad 6,5...22% etanooli, 0,5...30% suhkruid, 0,5...1,6% orgaanilisi happeid, värv-, park-, mineraalaineid, mikroelemente, aminohappeid, fenoole, aroomiaineid, vitamiine, samuti käärimise kõrvalsaadusi (metanool, puskariõlid, aldehüüdid, estrid). Laagerdumise ja vananemise käigus veini koostis ja omadused muutuvad. Veinide liigitamise alused
annaabi.ee 
