,,VIINAMARI" Anna-Maria Tomsen 10. kl K1K, 2017 Kasvatus Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias.
majanduses. Selle tõttu investeerib ka Gruusia valitsus palju turismisektorisse parandatakse teid erinevatesse sihtpunktidesse ja renoveeritakse erinevaid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Turismi osa SKTst on 2011. aasta seisuga 7,1%. Turismi arengueeldusteks on Gruusia ilus loodus, Must meri ja erinevad arheoloogilised vaatamisväärsused, mis on seotud viinamarjaistanduste ja veinivalmistamisega. Samuti on Gruusias arheoloogilisi jäänuseid, mis on seotud viinamarjaseemnete- ja veinivalmistamisega. Omaette osa moodustab turismist eriline Gruusia köök. Kõige enam külastatakse Gruusias ilmselt UNESCO maailmapärandite nimistusse kuuluvaid Bagrato katedraali ja Gelati mungakloostrit. Peale nende on tuntud veel ka Promotheusi koobas ja Vardzia koopakloostrid. Kindlasti külastatakse ka Kharthli piirkonda, mis on ajalooline regiooni Ida-Gruusias. Kakheti regioon on tuntud oma viinamarjaistanduste, kloostrite ja kirikute poolest.
Et viinamarjad sisaldavad ka joodi, on need heaks raviks kilpnäärme haiguste puhul. 100 grammis on 205 mg kaaliumi, 26 mg fosforit ja 22 mg kaltsiumi. Energeetiline väärtus on 100 g/27 kcal/301 kJ. Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000-4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises puuviljakaubanduses tähtsamate artiklite hulka, mille aastatoodang on ca 50 milj. tonni. sellest läheb 85% veini valmistamiseks, 5% rosinateks ja 10% värskelt tarbimiseks. Maailma viinamarjatoodang ületab õunte, banaanide ja
annaabi.ee 
