Veini koostis sai teatavaks juba 150 aastat tagasi, tänu Pasteri töödele, kes tegi esimesed uurimised viinamarjavirde alkoholi käärimisprotsessist pärmikeskkonnas. Paster andis veinile sellise omapära, mida nii väga hindavad veinigurmaanid: vein on üks puhtamaid ja hügieenilisemaid jooke üldse. On teada üle 400 komponendi, mis kuuluvad veini koostisse. Loomulikem neist on vesi, mis moodustab 80-90% kogu mahust. Viinamarjasaagi korjamine on veinivalmistamise esimeseks sammuks. Saak korjatakse kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindlad proportsioonid. Sel hetkel on väga oluline, et viinamarjakasvataja oleks samavõrra hea ka veinivalmistajana. Oluline on teada, et viinamarjakobarate küpsemise lõpufaasis toimuvad biokeemilised protsessid ja ainevahetusmuutused väga kiiresti ning avalduvad hiljem tulevase veini omadustes.
Itaalia kui veiniriik Olulised on nisu-, maisi- ja riisikasvatus. Itaalia on riisi- ja oliivisaagi (ligikaudu 3,2 mln tonni oliive aastas) poolest mitte üksnes Euroopa, vaid terve maailma esiriik. Siin valmistatakse kolmandik kogu maailma oliiviõlitoodangust. Tänu heale aed- ja puuviljasaagile on Itaalia pälvinud hüüdnime Euroopa aed. Siin kasvatatakse ligi 250 sorti viinamarju. Itaalia võistleb maailmaturul viinamarjasaagi poolest alatasa Prantsusmaaga, kuid veinitoodangu mahu poolest ei jää ta kellelegi alla. Ega siis ilmaasjata seostata tüüpilist Itaalia looduspilti lisaks piiniatele viinamarjaistandusega. Maailma suurimal veinitootjamaal Itaalial on arvukalt omanäolisi veinipiirkondi. Igaühel neist on oma kohalik viinamarjasort ja omanäoline veinitüüp. Valmistatakse ka mõnd kvaliteetveini, kuid enamasti on veinid tagasihoidlikud ja sobivad joomiseks just kohaliku toidu juurde.
annaabi.ee 
