moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemaid bronhe kopsusagarikes (alla 1 mm) nim. bronhioolideks. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega. Bronhioolid jagunevad alveolaar- e. sombujuhadeks ja -kotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistised - kopsusombud e. kopsualveoolid. Bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks sarnaneb kujult viinamarjakobarale ja moodustab gaasivahetuse teenistuses oleva nn. alveolaarpuu. Bronhiaalpuu hargnemise skeem: peabronh sagarabronh segmendibronh 2-3 subsegmendibronhi korduval harunemisel sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli läbimõõt 1 mm, milledest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks läheb üle alveolaar- ja sombujuhaks mis lõpevad laienditega (alveolaarkotikesed), millede seintes on kopsusombud e. -alveoolid
Esines ka tsikuraadikujutistest moodustunud friisi. Loetletud ornamendimotiive kasutati nii arhitektuuris, sisekujunduses, mööbli dekoreerimisel, vaibakunstis. Mööbel. Sumeritel üldiselt lihtsavormiline, assüürlastel ja babüloonlastel massiivne, materjaliks puit, kaunistatud vask- ja pronksilustustega. Troonid ja toolid sirge kõrge seljatoega ja käsitugedega, toolide ja troonide jalad lõppesid lõvijalgadega, mis omakorda toetusid viinamarjakobarale või seedrikäbile. Kasutati ka inim- ning loomafiguuridena kujundatud tugesid toolidel. Taburetid lihtsa selge konstruktsiooniga, puidust. Mööblit kaeti narmaste ja tuttidega kaunistatud kallihinnalisest materjalist patjadega. Assüüria-babüloonia arhitektuurile, sisekujundusele ja mööblile iseloomulikke vorme kasutatakse ka Ahhemeniidide Iraani e. pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks
annaabi.ee 
